Vana ja uus

Head vana-aasta lõppu ja veel õnnelikumat uue algust! :)

Minul on järjekordne kringli tainas kerkel. Seekord läheb šokolaadi oma katsetusele. Ega plaanis polnud aga küsiti kas viitsin teha ja loomulikult, küpsetamisest ära ei ütle. :) eks siis ole näha mis sest välja tuleb. Sees nussa kreem ja peal shokolaad.. uuh, ma ei taha teada. Kuii magus. Aga mina seda ei otsustanud. Mina pakkusin kas ainult nussaga seest või ainult pealt shokolaadiga. Aga taheti mõlemaga. :P
Lisan hiljem pildi ka.

Veedame oma tagasihoidliku aastavahetuse ikka Jõhvis, kuuekesi. Vaatame, kas tulestike lähme ka vaatama. Ise midagi õhku ei lase, sest olen endiselt arvamusel, et see on mõtetu raha tuulde viskamine. Sama hea kui viiekas tikuga põlema panna, see õhku visata ja hüüda hurraa. Pigem vaatan mis shõu teised teevad ja mis linnal sel aastal varuks on. Eelmine aastal oli küll ilus Jõhvi linna oma.
Täna tulime Rakverest. Otsustasime eile hommikul 7.40 rongiga Kadi&co'le külla minna. Tegime väikse pooleldi üllatuse. Sadasime sisse sinna varakult. Tegelikult mõtlesime juba varem, et võiks minna aga ei teadnud kas viitsime. Lõpuks ikkagi ajasime end poole seitsmest üles ja tatsasime rongile. Täna siis tulime autoga tagasi. Enne Jõhvit põikasime veel Valaste joalt läbi. Oli küll külm, tuuline ja sula aga noh. Ruttu sinna, paar pilti ja ruttu tagasi autosse. Nii käis selle ilu imetlemime. Vähemalt nüüd pilt ka, saab toas soojas edasi imetleda. Pildi tegi ilmselt kallis (ma tegin ka samast kohast samasuguse) ja ka tema töödeldud. :) :P

Aga lähen nüüd tegelen kringliga edasi, peaks olema kerkinud küll. Ma küll patran oma kringlitest pidevalt aga retsepti pole üles pannudki.. oh mind. Eks ma jõuan selleni ka millalgi. ;)

Jõulud

Kalendri järgi jõulud varsti läbi. Meie sõidame järelejäänud jõuluaega Jõhvi veetma parasjagu. Üheksateistkünendast olime Tallinnas ja nüüd siis jah, ida poole. Meie jõuluaeg möödus väga rahulikult ja mõnusalt. Rahulikult sellesmõttes, et..

Sealt jäi mu tekst eile pooleli, sest üks jõhkard otsustas järsku ja jõhkralt oma tooli bussis alla poole lasta, et ta mugavalt saaks olla. Arvuti sai väikse põntsu. Ja ise ehmusin. Selle peale läks tuju nii ära, et jutt jäi ka pooleli, millega praegu siis jätkan. No tõesti, ma ei saa aru nendest inimestest kes nii jõhkrad on. Mingi vene keskealine vana näss. Kas ei või siis viisakalt küsida taga istuvalt inimeselt, et kas ma võin oma tooli alla lasta.? Igaksjuhuks. Sest mõnel on ebamugav. Näiteks mina, kes ma olen pikkade jalgadega, ja niigi üsna kitsas nende pinkide vahel. Mulle ei meeldiks see. Aga noh, me sõitsime ju Lux ekspressiga ja hinna sees käib mugavus või midagi sellist. Mõll mõll mõll õiendas see mees siis meiega vene keeles. Oi ma ei salli selliseid. Alguses, ei võtnud kuulda ka kui hakkasin pahandama temaga ja pinki loksutama, et kuule, tõsta tagasi üles, ma ei saa siin istuda nii.. Ähvardas veel politsei kutsuda meile, nii palju kui kahepeale kalliga vene keelest kokku aru saime. Nii närvi ajas. Eks siis sellised tolvanid saavad ka oma karistused kätte. Venelased..

Aga jõulud mõõdusid väga mõnusalt. Sain küpsetada palju palju. Oma uue taignasegamismasinaga! Ouu jeee.. :) 3 kringlit ja 2 ja natuke peale kilo küpsiseid kingituseks.

2,160 kg umbes küpsiseid.
Pildilt veel puudu viimane ahjuplaaditäis.

Viimane kringel, mille Jõhvi tõin, jäi seest toooooreeees... täitsa ulme. Nagu õumaigaad. Ei, ausalt. Ma nii ehmatasin ära, et kuidas see võimalik on. Mitu korda torkisin seda krinkut kui ahjus küpses, üleeile. Täiesti valmis tundus aga no ei. Oh jah, maitse oli küll vähemalt hea. Ehk antakse mulle andeks, ikkagi algaja ju. (Kes juba mitmeid kringleid küpsetanud.) Vähemalt õnneks ei jäänud teised kaks krinkut tooreks, mis jõulupeole kaasa viisin. Mõtle ise, 18 inimest ja mina oma kahe suure kringliga mis seest toored.. uuh, jeesas. Vähemalt need olevat ka hästi maitsenud, mis siis, et päris mitmed isegi ei proovinud. Pole hullu. (Piltidel olevad kringlid jäid oma originaal paberile, ei hakanud neid ümber tõstma, seepärast ka see kole taust neil all.)

Need kaks said jõulupeole kaasa tehtud. Õuna-kaneeliga.

ja rosina-pähkli-kaneeliga.

 



















Aga istumine 18 inimesega kukkus välja küll. Või noh, mitte et 18 nägu ei saaks kokku saada ühes ruumis, vaid, et ruum tundus jube väike 18 inimese kohta. Aga näedsa, mahtusimegi ära. :) Lõbus õhtu oli, nalja sai, süüa sai ja päkapikud käisid ka. Ainult lastel tegelikult. Keda oli kaks.

Selline toores aga ilus ja maitsev tuli meiega Jõhvi kaasa.
Rosina-õuna-kaneeli ja peal pähkel ja pumat. :)

Meil kalliga käis ka jõulumemm. See aasta kohe väga suure kingikotiga. Varsti lähme kolmekesi Soome maale. :) Minu emmele külla, üle pika aja.

Nojah, vot siis. Käisime Tallinnas pildistamas ka Vanalinnas ja Kadriorus aga väga midagi erilist pildile ei jäänudki. Nüüd veedame siis ülejäänud puhkuse siin, plaanisimegi täna kuskile klõpsutama minna, ehk siis saab siin midagi ilusat pildile.

Aaa, teatris käisime kaa juu. "Ott Sepp tõuseb üles" etendust vaatamas. Väga hea oli. Rääkis oma naisest ja lapsest ja elust. Viimane etendus oli. Maire aunaste ja Peeter Oja olid ka kohal. :P

Egas muud, Häid lõppevaid jõule?! ja Ilusat aasta lõppu ja veel paremat Uut aastat! :)

Uus päev! Ilus päev!

Tere hommikust!

Ärkasin täna ka juba varakult. Enesetunne on hea. Kõht pole veel üldse tühi. Ilmselt hommikune aeg ja magu magab veel. (Näed siis, magu magab rahulikult, mina juba ärkvel.. ebaaus) Ehk siis sellist tavalist näljatunnet üldse pole. Tavaliselt juba hommikul kohe lähen külmkapi kallale. Aga nüüd ei kipu väga sinna. See lillkapsas seal kapis tundus eile nii isuäratav aga praegu mitte nii väga..

Eile õhtul magama jäädes ja korduvalt end kergendamas käies tahtis ainult pea ringi käia. Tõustes läks hetkeks silme eest mustaks ja pea veidi tuikus, hästi korraks. Muid sümptomeid täheldanud nagu pole. Seedimine käib ka väga hästi läbi. Kaalunud veel pole.. tegelikult, lähen hüppan kohe läbi.. täpselt 2,7 kilo vähem kui üleeile hommikul. Päris hea tulemus. Ja ega ausaltöeldes tõesti ei isuta need rasvased räpstoidud. Ma olen oma kaalu langetamise liini peale nüüd nii hästi saanud, et siit ma sain hoogu juurde ja jätkan samas vaimus. Eiei, mitte nälgimise vaimus vaid ikka tervislikuse vaimus. :) niii hea.

Kõtu korises ka just üle pika aja. Magu vist ärkas.. ma lähen harutan siis oma lillkapsa lahti ja hakkan mõnulema :) magustoiduks õuna ja mandariini. AGA seda kõike vähe haaval. Nagu öeldi ka artiklites siis järgmisel päeval portsjonid väikestena hoida ja tihedamini see eest süüa. 500g korraga. Oli vist. No igaljuhul väikeste tükkidena.

P.s mõtlesin, et ühikas ei ole vähemalt tüütuid naabreid, kes hommikul vara või õhtul hilja puurivad midagi. Aga eih, kus sa sellega. Juba hommikul kell 8 teevad töömehed remonti ja puurivad "prrrrrrrrrrf" kuskil... noh, tore jah, et teevad ühika teise poole ka ilusaks aga no nii hommikul vara.. kammoon. Või olen lihtsalt mina imelik?

22.23

See päev on nagu niuhti läinud. Vähemalt vaadates neid postitusi, õigemini kellaaegu, millal eelmine sissekanne olnud. Nälg on jah endiselt, aga kohe varsti tudile ära ja siis juba hommik ja siis saab sööma hakata. AGA homse päeva veedan juurviljade ja puuviljade seltsis siiski. Vaikselt tagasi rütmi. Taastumise osa.
Täna õhtul oli kaal kilo kergem kui eile hommikul. Aga see tuleb homseks kindlasti pooleldi vähemalt juurde. Söögi arvelt.

Praegu on enesetunne küll hea. Hea, et seda suutsin ja end ületasin (räägin juba mineviku vormis, mis siis, et enam kui 12h veel jäänud) ja ka oma kehale teene teha sain. Loodetavasti ja arvatavasti ikkagi hea teene.

P.S ühe patu siiski tegin. Pidin võtma oma igapäevases vitamiinid aga teatavasti tühja kõhu peale ei ole hea tablette võtta. Nii hakkaski mul kohe magu haiget tegema ja võtsin külmast kahvlitäie sülti peale. See tegi asja kergemaks. Aga ma arvan, et keegi ei pane mulle pahaks seda. Iseendale ammugi mitte ^^ :)

19.00

Nonii, nüüd on see hetk käes kus tahaks väga väga süüa.. nüüd tuli suurem näljatunne kallale. Aga ma tean, et ma suudan selle tee lõpuni käia. Enda tervisele kasulik olla. :)

Läheb teed tegema..

17.41

Tulin just väikselt jalutuskäigult. Jalutasin fotokas käes kesklinna ja bussiga tagasi. Tegin mõned klõpsud ka aga kõik kohad mis teepeale jäid on juba tegelikult nii ära jäädvustatud, et midagi väga erilist pildile ei saanud.

Ja kogu selle aja jooksul ei mõelnudki söögile. Taskus küll kisendasid mu Hallsi komkad "Söö mind, söö mind!" aga ma suutsin vastu panna ja mitte neid võtta. Jee. Saavutus missugune tegelikult, eksju. Käisin veel linnas Rimist läbi ja ostsin homseks taastumispäevaks mandasid. Need tunduvad niiii head.. jäävad homset ootama.

Praegu jõin pool kruusi teed veel. Ma ei tea, ma ei suuda 3l vett ära juua nagu peaks. Mul ei lähe see teegi sisse väga, rääkimata veest. Viimaselajal kraanivesi vastu hakanud. Maitse kuidagi kummine. Või ma ei teagi..

Aga ma nälgin edasi.

14.06

Tass teed aitas natukeseks. Tegevus sai hetkeks otsa, hakkan vaikselt söögile mõtlema. Peaks vist uue tee tegema. Kallis sööb ka siin kõrval.. argh. Aga niipalju lohutust on, et kell on juba 2. Millalgi tahaks välja ka ronida. Aga jumala eest mitte söögipoodi. :D Paha olla (veel) ei ole. Kõht ainult nuriseb.. aga ma üritan selgeks teha, et täna süüa ei saa. Homme alles.

Peaaegu 13.00

Kõht on tühjaks läinud aga ei lase sel ennast häirida. Või vähemalt ei ole veel häiriv. Tegin oma esimese tee. Ingveri tee seekord. Õnneks tegevust on. :)

11.17

Ärkasin just paarkümmend minutid tagasi. Magasin vist pool tundi aga tunne oli küll nagu oleks tund või kaks maganud. Kõht pole veel hommikusöögist tühjaks läinud. Juua pole ka tahtnud väga midagi, pole vajadust tundnud. Ainult juuksed ilusti ära kuivanud :P

8.30

Nii, ma alustan/alustasin täna. Umbes 7 aeg oli äratus ja kaheksast sõin hommikust, milleks oli nii umbes 100-200g müslit piimaga. Homme kell 8 võib hakata jälle sööma. Täna on aga tee ja vee päev. Ilmselt sisustan oma aega õppimisega ja mingi hetk leian end õuest kindlasti. Dušši all käisin ma juba ära, mis oli mul algselt plaanitud päevasele ajale. Ei, ses pole midagi imeliku. Vahest kui väga igav on või talvisel ajal külm, siis pole mulle mingiks probleemiks minna vett raiskama. Oma pool tundi saab aega veedetud. Ma lihtsalt seisan seal, voolava vee all ja olen niikaua kuni ei viitsi enam või palav hakkab. Maandab pingeid ka hästi. :) Ühikas on hea käia ka, vee arvet ei tule. Lasnas käisin vahest vannis dušši asemel. Noh, et nii palju vett ei läheks. ;)

Usun, et mul läheb täna raskeks aga kui arvestada fakti, et ma eile ka õhtul juba nälgisin veidi, sest ei tahtnud enne magama minekut enam süüa, siis saab hakkama.

Juttu natuke

Panin oma purgisupi keema aga viimased 10 minutit pole poti sisu keema hakanud. Need on need ühika mini pliidid. Kõht on tühi, süüa tahaks. Shoppamine teeb kõhu tühjaks. Eriti veel tühjaks kui hakata mõtlema, palju raha läks. Aga tegelikult ma sain kõik mis mul vaja ja mis otsinud olen viimaselajal. Talveks saapad, kleidi, kampsuni ja lisaks suveks ühed baleriinad. Ja ainult 80 ööri läks. Ainult.! Aga supp endiselt ei kee, ainult nohiseb või puhiseb või midagi sinna kanti. Varugem kannatust.

Mu seekordne praktika sai ka läbi (kolmapäeval). Oli tore. Järgmine aasta jälle, uues kohas. Ei tea küll kus. Ei noh, kõige toredam oli see, et ma sain sealt kaasa mõnusa sinika käele. Tulin rõõmsalt uksest välja oma viimasel praktika päeval, tort näpus. Astun sammu trepist ja siis kaldteele ja potsti maha. Kukkusin oma selle talve esimese kukkumise. Ei tea mis karma see oli. Aga ega mu tuju sest langenud. Tort maitses ka hästi. Mustika-jogurti oli vist. Üldse Pihlaka tooted on head. Nüüd peab praktika kaitsmisega tegelema hakkama.

Ooo.. mu hapukapsaborš sealihaga keeb!

Reedel käisime kallimaga uuesti verd loovutamas. Õigemini tema käis teist korda ja mina esimest. :)

Ma ei tea kust, millest, millal või miks see alguse sai aga mulle tuli pähe proovida paastuda ühe päeva. Lihtsalt torkas pähe sõna paastumine mis mind kummitama hakkas. See oli nii eelmine nädal. Noh, paastumine, see ju nälgimine.. mina ja nälgin? MKM. Aga ma uurisin asja.

Selle jutu peale ma söön vahepeal suppi mis valmis sai. Kuigi see on jube kuum..

Kõht on täis, meel on hea. Igatahes, uurisin siis mina, et mis see endast kujutab. See paastumine. Näiteks selline lehekülg SIIN. Enda jaoks leidsin, et 24h  paastumise variant tundub kõige õigem. Rohkem ei suudaks ka. Eelkõige tahan ma proovida seda just põhjusel, et keha mürkidest vähemaks saada. Ja eks siis lisa boonusena ole näha kas kaal ka langes või mitte. Ma küll ei oska öelda kas ma võtan nälgimise ette homme või ülehomme. Selle ma mõtlen täna välja. Aga valmis olen ma igaljuhul. Kuskilt leidsin, et on olemas ka 8/16h paast ehk siis 8h jooksul sööd ja 16h ei söö. Aga no seda ma teen nkn. 6-6ni söön ja öösel enam ei söö. Seega nüüd siis proovin 24h paastu.
 Hommikul võib süüa oma tavapärase hommikusöögi aga siis peale seda enam ei söö 24h, ainult vesi, tee ja mahl. Aga kuna ma mahla ei joo nkn siis piirdun ainult tee ja veega. Järgmine päev "värskelt valmistatud toit- lahjad aedvilja supid, salatid ja puuviljadvärskelt valmistatud toit- lahjad aedvilja supid, salatid ja puuviljad". Ülejärgmine päev lisanduvad ka piimatooted. Soovitatav on ka teha eelneval päeval korralik trenn, et ainevahetus kiiremini tööle saada aga mul seda võimalust hetkel ei ole, seega see jääb ära. Paastu päeval on ka hea hoida end tegevuses, et mitte diivanile lösutama jääda ja toidust mõelda. Mul ongi vaja teha palju koolitöid, need peaksid mind vaos hoidma. 

Seega, panen end proovile mõnesmõttes ja teen selle asja ära. Ei, ma ei võta seda naljana, vaid täiesti tõsiselt. Kindalsti on ka neid, kes mulle praegu vastu vaidleksid ja ütleksid, et loll oled, ära tee. Aga ma tahan. :) 

Bla bla

Ma jätan vahele kõik selle mis vahepeal on toimunud, sest oleks lihtsalt liiga palju kirjutada. Aga ma mainin ära, et sünnipäev oli õudsalt tore päev. Näed, see oli peaaegu, et kuu tagasi aga ma pole vahepeal jaksanud kirjutada siia miskit. Jaa, ma tean. Igast postitusest võib seda lugeda :) Üks põhjustest miks ma ei kirjuta meelega on see, et lihtsalt ei viitsi. Koolis saan oma kirjutamis vajadused rahuldatud ja peale praktikat ei ole mul üldse mingit isu arvutisse kolida väga. Tänane postitus on ka ainult sellepärast, et lihtsalt hakkas liiga igav. Heh.

Aga midagi natuke mainin. Ma eile või üleeile veel mõtlesin et tahan kirjutada midagi aga näädsa, tänaseks ei mäleta enam. Nii vana ma nüüd olengi. Ei ole raske kui mõlemad numbrid vahetuvad korraga.

Ma kirjutan tulevikust hoopis. See nädalavahetus jääme Tartusse üle pika aja. Kallil on võistlused siin ja mina lähen kaasa elama. :) Esmaspäeval jälle praktikale. Seekord nädal ja 3 päeva ainult. Mingi aeg peaks Soomes käima ja siis tahaks kuskile veel minna aga see pole kindlast planeerimisest kaugemale jõudnud. Siiani ainult unistanud. Ma isegi ostsin eelmine reede summi loterii pileti. Selveri infoletist. Ma ei mäletagi millal kunagi ammu viimati selline temp tehtud sai. Ma olin jumala kindel, et see minu valitud pilet võidab.. võitis ta jee. Tegelikult ma emme käest küsisin selle kaks euri. Aga no väga vahet pole, või on?
Üldse oli meil nädalavahetusel ema-tütre kvaliteet aeg. Shoppamise näol. Kuna me nüüd elame teineteisest mitmesaja km kaugusel siis harva näeb. Nii me siis käisimegi ülemistes ja vanalinnas shoppamas. Hehee. Emale sain jõulukingi. Peaaegu olemas. Osa veel tuleb juurde lisada. Musile ka peaaegu kink olemas. Aga noh, neid veel juurde ju vaja. Mida jõluvana kingikotti panna.

Lõbus bussijuht.

Näätsa siis. Jälle nii kiire olnud (loe. tegelikult ma pole lihtsalt viitsinud midagi kirja panna) et pikk vahe kribamisel sees. Siin ma nüüd olen, valmis teile oma elu lahkama. Ma ei teagi kas peaks kirjutama teie vormis, sina vormis või hoopis mingis kolmandas vormis. Mõtlen, et kas üle eelmine lause oleks pidanud olema "..valmis teile/sulle/.. oma elu lahkama". Jube raske lahti seletada. Ääh, vahet suurt polegi. Iga postitus ikka erinev(alt).

Meie Tartu buss peaks varsti ette sõitma. Nagu tavaks juba saanud siis satun kirjutama alati kuskile teel olles. Viimased, mis viimased, peaaegu, et kõik nädalavahetused sõidus olnud kuskil. Paigal püsida me ei oska. 

Seekord olime üle pika aja Tallinnas. Toimusid rammumeeste võistlused mida vaatamas käisime ja ära sa märgi, väga huvitav oli jälgida neid suuri, muskli mägedes jõu jurakaid kelle veresooned sõna otseses mõttes näevad välja sellised nagu need kohe vulpsaks käte ja kõikidest muudest kohtadest välja. Neil vist need sooned ka suuremad kui muidu. Et veri ikka ringi käiks korralikult kui 180kg ja muid selliseid kive näiteks peaks loopima. Aga ei, tore oli.

Issand kui hämmastavalt kihvt bussijuht meil on. Küll seletab ja viskab nalja. "Nimi on Rein ja eile oli ka Rein ja loodetavatsi homme on ka Rein" kes on töötanud varem kolm aastat skandinaavias ja mujal euroopas ja kus ta väga hea inglise keele ära on õppinud. Nii tore. Endalgi läks tuju topelt paremaks. Mulle nii meeldivad sellised inimesed. Ennegi olnud selliseid bussijuhte kes täiesti süüdimatult teevad teiste (noh, vähemalt minu) tuju paremaks. Nad lihtsalt on sellised. Kunagi veel üle lahe Soomemaal elades oli metroodes vahel kuulutusi juhilt, et mõnusat päeva kõigile, soovib teie metroo juht. Näiteks. Jube äge ikka. Need juhid kes ähvardavad ema lapsega välja visata bussist kuna laps karjub ei kõlba kassi saba allagi. Tujutsegu üksinda. Onju mul õigus. Mingi artikkel ja teema sellega igatahes oli. Aga need pärlid teevadki selle maailma toredamaks. Inimesed kes naudivad oma tööd.

Mis siis veel. Praktika koha sain ka. Rakvere. Või on see Rakverre.? 160h olen eemal Tartust, see tähendab ka eemal kõige kallimast. Nuuks. Üldse ei taha. Aga kuna kool tahab lõpetamist siis peab need nädalad ära kannatama. Õnneks katus on seeaeg pea peal. Ja katuse all elavad toredad inimesed kellega igav ei hakka. :) Vähemalt ei pea üksinda Tallinnas nukrutsema.

Aga homme on minu sünnipäev ja seda ei juhtu igapäev. Eriti ei juhtu seda igapäev, et mõlemad numbrid vahetuvad. Järgmine laupäev teeme sugulaste ja kõige lähedastematega väikese tähistamise. Väga minuliku. Ei mingit lärmi ja läbu. Hoopis omamoodi lähenemine. Lähme joonistame kolmeteistkümnekesi portree ja siis bugime kõhud viieteistkümnekesi täis. Nii mõnus. Ma loodan, et see päev ei ole ainult minu jaoks väga põnev ja lõbus vaid ka külalistele jääb see meelde. :) Aga ega sellest on veel vähe. Väike tordi söömine jätkub ülejärgmine nädalavahetus Jõhvis. Küll pisema seltskonnaga aga siiski minule väga kalliteks ja tähtsateks saanud inimestega.!

Koolis muidu veereb mõnusalt kui ei oleks neid iseseisvaid nii palju. Jah, jätkuvalt neid kuhjub. Ei saa eelmisi alt äragi kui järgmised peale kargavad. Hoolimata nendest on küpsetamine ikka jube mõnus tegevus ja oiiii kui head saiad ja kringlid meil neljapäeval ahjust tulid.. njämm. Paksu šokolaadi kihi all.
Tahaks siia vahepeale pildi lisada aga telefoniga see ei õnnestu, seega kuskilt lõpust peaks selle leidma. Pildil ei näe nii hea isegi välja ja pildi kvaliteedist me ei räägi. Enne seda veel sellest laupäevast ka paar pilti. 

Umm. Siis ongi vist kõik. Ma ei oska üldse detailidesse laskuda siin blogimisel. Siuke üldine bla bla minu elust viimasel ajal. Njah, ma tean küll, et ma oskaks ja tahaks ja saaks ka muust kirjutada. Oma arvamusi näiteks. Aga las need jääda selleks korraks kui ma midagi sellist viitsin kirjutada. Eksju. Ära pahanda. Ärge pahandage.

Liiga palju vaba aega.

Mu viimased poolteist nädalat on olnud aeg mis on kulunud mitte midagi tehes. Pff.. ega ei teegi väga kui haige oled või muidu laiskus peal. Suure hurraaga läksin jah esmaspäeval (eelmisel) ujuma ja mõtlesin, et nüüd käin ilusti ja saalis ka. Tutkit. See jäi mu esimeseks ja siiani viimaseks ujumiseks. Ma tegelikult ka püüan. Ma õudsalt püüan mitte laisk olla. Aga no jah, ma jäin peale seda haigeks ja ei julgenud rohkem minna. Nüüd kui ma täitsa tibens tobens juba olen võiks ju, aga.. Oiii kui palju ma olen lugenud ja näinud nende inimeste blogisid või postitusi, kellel sama probleem on. Vähemalt ma pole ainuke eksju, midagigi positiivset asjas. 

Vähe sellest, mul on nii umbes 10 iseseisvat tööd vaja ära teha järgneva kahe kuu jooksul aga senini teinud vaid ühe valmis. Üks töö massiivsem kui teine. Mis must küll nii saab? Ja praktika kohta ma pole ka ei otsinud ega leidnud. No ma ei viiitsiii. Ma ei oska ka kuskilt otsida. Böö. Ma nii tahaks, et keegi päkapikk üleöö käiks ja teeks kõik mulle valmis, nii et ise ei peaks enam muretsema millegi pärast. Oh kui hea see oleks. Ei teagi nüüd kuidas järgmised poolteist nädalat lähevad kuniks jälle kooli saab. See igavlemine ja mitte midagi tegemine ei mõju hästi. Ei meelele ega kaalule. Lisaks on mul meeletu magusa isu viimasel ajal. Ainult magusat pistakski põske pidevalt.

Põhimõtteliselt minu liigutused ongi poodide vahel sebimised. Iga päev kuskil raha raiskamas käinud. Täna leidsin end lõunakeskusest ükshetk. Okei, nii hull ka asi polnud. Läksin lõunaka, pidin uue teki hankima aga tekikoti jätsin ostmata. Kallis ütles, et oleks siis tekikoti ka uue ostnud kohe. Aga näätsa. Ei ostnud. Seega on homme jälle poodi minek. Tartu poed saavad rikkaks veel niimodi jätkates. Heh. 

Täna Tartu linnapeal jalutades mulle alles nüüd lõpuks jõudis kohale, et ma tegelikult ka siin olen. Ma nagu elanud kuskil kahe maailma vahel, et ma ei saa aru kus ma olen või mis ma teen. Kahtlane värk, ma tean. Aga jah, täitsa tore on siin ja juba vaikselt harjun ära. Bussisõit on ka selgeks saanud. Number 4 ja 7. Ja lõunakeskuse tasuta buss number 69. Muudest ma ei tea. Veel. Aga jah, siin on kohe teist moodi. Üks päev bussis (nr.69 oli) kuulsin kuidas mees rääkis naisele (olid vist ema ja poeg aga vb ei olnud ka) et talle meeldib ikka Tallinn rohkem. Saab kuidagi nähtamatuks jääda. See on tõesti tõsi. Mõnesmõttes. Tartu samas ka piisavalt suur, et kui ise väga aktiivne ei ole siis jääb ka siin ilusti varju. Mind see ei häiri. 

Mu itunesist on kõik muusika ära kadunud. Ainult mingi twilight soundrack on järgi. Ma pole seda kes teab mis ajast kasutanud ja täitsa nii muuseas on ära kadunud mu list. Just enne mõtlesin, et tsekkan üle mis mul seal on aga ei olnudki midagi. Kurvaks võttis kohe. Panin hoopis skyplusi tööle selle asemel. Ja sõin kõhu täis. 

Raudselt ma tahtsin veel midagi plärada aga ei tule praegu üldse meelde. Kuidas ka ei üritaks. Seega praegu tsau plau. :) 

Juttu

Ma olen viimasel ajal nüüd mõelnud, et kuidas see on ikka nii, et... ahh, ma ise ka ei tea mis. Ei, mõelnud olen tõesti palju. Näiteks kuhu ma praktikale lähen või kuidas kõige kergemini kaalust alla saada. No viimane kohe üldse ei taha minna. Kui kuskile üldse läheb, siis üles poole. Täitsa pekkis ikka. Ma katsetan nüüd ujumisega järgmisest nädalast. Homsest. Ja juurviljade ja pähklitega. Need mandlid mis ma just ostsin (või õigemini kallis mulle ostis) on küll jube head. Tegelikult nüüd hakkabki see kõige suurem katsumus. Kolm nädalat koolist vaba ja tegevust hetkel netu. Et jumala eest söögi lõksu ei langeks. Tead ju küll kuidas igavusega toit just kõige paremini maitseb. Ei, näljaga rohkem aga igavusega ikka ka.
   Noh jah. Viimasel ajal olen ikka kõõõ-vas-ti maiustanud ja patustanud (mitte et ma hullul dieedil oleks) ja üldse üle söömisega tegelenud. Ega mu kõht mind väga ei täna küll selle eest. Hoiab endasse kõik. Ei lase nii kergelt lahti. Ütleb mulle, et näed, ise sööd kõike jama sisse omale, nüüd naudi (loe. seedi) ja kannata. Muhaha. Nii ma siis söön ja joon ja söön ja jälle joon. Nii palju olen suutnud hoida, et joon ikkagi ainult vett ja toiduks kui siis kook või midagi muud magusat. Ja jumala eest mitte korralikult värsket salatit või muud tervisliku. Pff, eksole imelik. Ja siis nuriseb naine, et kaal ei lange. Aga pole hullu. Üks kord langeb see niikuinii.

Täna ja praegu veereme Tartu poole tagasi. Sukeldume tagasi ühika ellu. Mitte, et selles midagi hullu oleks. Vastupidi. Peretuba on väga vohh koht. Ei tahaks eriti kellegi võõra tibi või elupõlgajaga ühes toas olla. Mnjah.

Aga nüüd reede-laupäev-pühapäev olime Tallinnas jälle üle mõne aja. Tegime oma pikalt seedima jäänud tembu ära. Käisime fotograafi juures. Terve suvi möödus ses mõttes mõttega, et vaatab, võib olla järgmine nädalavahetus lähme käime ära. Nüüd siis lõpuks jõudsime ja käisime. Super luks värk oli küll. Alguses tundus koht selline boheemlaslik aga siis juba täitsa stuudio. Fotograaf ise oli ka mõnus sell. Küsis kõigepealt, et mis on meie soovid ja kuna meil neid algul suurt polnud, kui et pilte teha, siis pani ta meid seisma ja ütles, et nüüd seiske nii ja siis naa. Pärast saime veel maas ja toolil istuda ja siis veel püsti seista. Seejuures kordagi ei tulnud mõttesse, et appi kui igav või mõtetu. Vot. Kogemuse võrra oleme jälle rikkamad ja nüüd on jäänud veel oodata ainult fotosid, mis järgmise nädala algul e-posti peaksid saabuma. (Küll on tänapäeval lihtne. Ei peagi ootama nädalat, et kirjad füüsilisse postkasti potsataks. 5 minutit ja kohal. Kui sedagi. Kas pole mitte tore?)

Aga olgu siis. Jätan järgmiseks korraks ka midagi. Muidu ei viitsi keegi lugeda nii pikka postitust või mis. Lühemad lähevad paremini peale. Mulle vähemalt küll. Üldse ma vähe satun siia viimasel ajal. Ma katsun end parandada. :)

Tartus.

Kohal! Tartus. Ühikas. Peretoas. Tegelikult juba pikemat aega. Jõudsime umbes 3 aeg siia.
Saime onu autoga õnneks, tulid ise ka Tartusse natukeseks, kasutasime neid ära ja tõime korraga juuuube palju asju. Me nagu kaks kaamlit tulime. 3 suurt kotti ja umbes sama palju väiksemaid.
 Tuba on suur. Ühika kohta. Suur tuba plus köök/esik ja vannituba koos peldiku potiga. Jõudsime, siis siin oli suhteliselt must ja räpane. Või noh. Igatahes läksime poodi ja ostisme koristusvahendid ja tegime suurema pindade üldpuhastuse. Ah? Põrandad olid küll väga mustad. Pole hullu. Voodid lükkasime ka kohe kokku, kuna ega siis me eraldi voodites magama ei hakka. Need olid ikka väga kaugel üksteisest. Mingi hetk käisime veel poes ja võtsime hamba alla midagi. Ja nüüd. Umm. Ma kirjutan blogi ja kallis jutustab klassivennaga. Tuli meie tuppa jutustama. Enda omas (ilmselt) igav.

Aga mis seal ikka. Ühika toaga olen rahul küll. AInult nagid puuduvad ja telekas. Viimase ilmselt kavatseme osta esimesel võimalusel. Siin hakkab ikka väga igav muidu.

Homme minul veel vaba, kallis käib korraks koolis ja siis pidime jõusaali minema ja peale seda Lõunakeskusesse shoppama. Ja tesipäeval minu kord kooli minna. KELLA SEITSMEKS. OOMAIGAAD. JA VEEL KUNI KELLA SEITSMENI ÕHTUL. Ma isegi ei tea täpselt mis klass ma olen. KPKso vms.. Ülehomme saan siis teada.

Massaaz

Bööö böö böö. See massaaz kust ma just tulin oli senini kõige jamam hoolitsus mis mul olnud on. Salong Meribell Tallinnas. Huh. Ostsime kallimaga cherry.ee'st voucherid klassikalisse massaazi. Hea hinnaga, vist poole hinnaga, aga noh.. 

Massöör oli okei, tegi hästi tööd aga oleks võinud natukene kõvemini masseerida, või noh, tugevamalt. Käis kõik kohad üle, selja, turja, jalad ja siis käed. Vahepeal oli endal kõdi aga ei häirinud see.

  AGA ruum oli külm. Muusika mis makist tuli hakkis ikka täiega. Alguses mängis ilusti, vahepeal oli kuulda ainult sahinat, siis mängis jälle mõni aeg ilusti ja ülejäänud aja jälle lint ilmselt vigane. Vahepeal ületas üldse muusika kiirust. Ja massaaz mis oli lubatud 75min kestis ainult minul tund. Või isegi 55min. Kallis on siiani teise massööri juures. Saime samale ajale. Ta läks varem sisse ja on kauem seal sees. No wat te hekk nagu. Minu massöör oli venelane ka. Ei, sest pole hullu. Ma ei läinudki sinna suhtlema ju. Aga kõik muu oli jama. Mina rahule ei jäänud. Lõõgastumisest polnud haisugi.

Vähemalt nüüd kui kallis sealt välja tuleb, lähen lohutan end jope ostuga ja saan ehk sooja ka siis. Oeh.

Vaatab kas telliskivi suurele kirbukale ka jõuab.

Hõissa pulmad!

Reedel, 15.08.2014 oli ilus, õnnelik ja tähtis päev ühele paarile paljude seast. Kallid Kadi ja Raul, palju õnne teile veel kord! Väga ilus pulm oli! :)

Oma autoriõigusi ära kasutades, lisan omavoliliselt mõned pildid. Loodan, et pruutpaar ei pahanda. Autoriks siis mina. Ahh, mis te nüüd.. ma tänan! Videot võib näha juutuubist.

No ega muud ei tulegi pähe mida kirjutada. Ega vist ei sobi ka siia teemasse muud lobinat kirjutada. Seega, külastan jälle kui miskit head kirjutada on. :) 

Kooli!

Juhhei!

Mul on viimasel ajal nii hästi läinud, et ise ka ei usu oma õnne. No ikka nii hästi, et jube kui hästi. Alates pisikestest asjadest, lõpetades selleni, et sain kooli sisse! JAH, Ma sain kooli sisse!

Eile käisin Tartus hommikul ja bussidega vedas no nii hästi juba. Jõudsin õigel ajal Tartusse, sealt jõudsin veel linnaliini piletid osta ja minut oli bussini jäänud. Arvasin enne, et ilmselt ei jõua ja jään maha ja kooli hiljaks aga tutkit. Vestlus nii hästi just ei läinud omast meelest aga täna sain teada, et sain ikkagi sisse ja kinnitasin ära. Siis tagasi minnes jõudsin 5 minuti varuga Tallinna bussilegi. Luxiga tulin ja tead küll, seal need ekraanid, et saab filme näiteks vaadata. Bussijuht reklaamis, et saab kõrvaklappe osta aga mul raha polnud. Vaatasin seal niisama ringi ja minu kõrval istus üks noorem mees. Vahekäigust kõrval siis. Käis ostis bussijuhilt kõrvaklapid ja tuli ulatas minulegi ühed ja ütles "Sa olid sellise näoga, et sa tahad neid". Ahh kui armas see temast oli. Saingi filmi vaadata ja aeg läks rutem. Pärast Tallinnas näitasin talle veel vastu tasuks teed, kuidas kõige kiiremini TLÜ juurde saab. Aga ma ei teagi, kas ta läks õiget teed pidi. Mu seletus oli ka selline omapärane.
 Koduteel sain veel ühtedele turistidele teed näidata ja siis oligi kõik tolleks päevaks. Täna aga sain omale uued papud. Tõesti väga ilusad. Ja kuna mul ju neid nii raske oma suure jala numbri pärast leida, siis olen jube õnnelik. Feissbuugis üks naine müüs ja tänud talle! :)

See tekst tuli küll väga ebaloomulik ja kiirelt kirjutades, aga ma olen tööl ja pikalt ei teinud. Võibolla pärast millalgi tulen ilustan ümber.

Aasta!

Täpselt aasta tagasi oli see päev kui mina ja minu kallis esimest korda kokku saime ja kõrvuni armusime. Ja see armastus on kestma jäänud ja kestab igavesti! Palju õnne meile! ♡

Hoolimata sellest, et bussis jubeee palav on. Ei, mitte tööle seekord. Saan ristiemaga hoopis kokku. Lubas mulle oma kunsti inimese kätega teha ilusa pulma kaardi, mis kalli õele kingiks läheb. Ma veel ei tea milline see on.

Nädalavahetusel olime siis Jõhvis ja väga tore oli. Väike Sander on ka juba täitsa mees ja suur sõber minuga. Tegelikult on ta kõigiga, kes vähegi nalja oskavad talle teha, suur sõber. Nagu kõik umbes poole aastased. :) Midagi väga erilist Jõhvis ei teinud nagu. Külalised käisid ära ja mahtusime väga hästi kõik kuskile istuma ja magama. Hehee.

Arstilt sain ka eelmisel nädalal teada, nagu ma arvasin juba ette ära, et see tuleb närvidest. See on muö närvivalu. No tuöe taevas appi. Aga võibolla on tõesti.. Perearsti vahetan ma igaljuhul välja.

Raffaellot tahaks

Hola Hola

Täna juba selg parem. Võrreldes eilse õhtuga. Aga see valu tuleb ja läheb. Sain ära käidud perearstil ja tal ei olnudki paha tuju täna, võttis sõbralikult vastu. Aga selg sõbralikusest paremaks ei läinud. Ilmselt on põletik ikkagi lihases. Perekas kirjutas geeli ja valuvaigisteid mulle ja käisin veel röntgenit tegemas. Homme helistan ja küsin mis seal siis näha on. Tahaks seda ka teada, kas mu diski jama on ilusti tagasi tõmmanud, poliitiliselt korrektne nüüd. Kiropraktik ka helistas täna tagasi ja küsis, et kuidas on. Oli eile unustanud lihtsalt helistada. Palus, et kas tema saab ka äkki röntgen pilti näha, kui saaksin koopia. Eks siis homme küsin.


Peale seda ruttasin tööle, et väga tunde ei kaotaks. Homme jälle ja õhtul juba Jõhvi poole. Loodetavasti tuleb mõnus ja sõbralik koosviibimine heas seltskonnas :) Ei kujuta küll ette kuidas pisikesse, või noh, keskmisesse 3 toalisse korterisse mahutatakse 10 inimest. Magama. Ahh, küll me ära mahume.

Enda ema pole ammu näinud. Ega ilmselt enne augusti lõppu ei näe ka. Kui ta just ise ei kavatse enne siia poole lahte tulla.

Selg.

Öeldakse, et killud toovad õnne. Noh, meil peaks nüüd seda õnne kuhjaga jätkuma. Mõned päevad tagasi suutis kallis kogemata ühe taldriku ära lõhkuda ja minul läks nõudepesuga klaas kildudeks. Tõmbasin ühe teisest välja ja alumine kolksatas katki. Oh ei.

Õnne peaks küll olema aga minu selg küll õnnelik ei ole. Eelmistest seljavaludest sain ilusti lahti aga nüüd on järgmine, veel hullem. Ma ei ole sellest ennem rääkinud, aga

Peale diski jama hakkasid kerged lihasevalud selgroo kõrval alaseljas. Arst, kiropraktik, võttis mult kerge vaevaga kuid vaevanud seljavalud ära nagu niuhti. Esimese korraga. Mees, kes tegi imet. Aga see sama arst ütles mulle, et need valud on tavalised, lähevad üle. No nii ma siis ootasin, et üle läheksid. Kergelt valutasid, oli selline väsimus tunne, kord vähem, kord rohkem, sõltus päevast.
  Nüüdseks umbes 5 päeva tagasi käisime kalliga jõusaalis, kus oma tavapäraseid kükke tegin ja umbes 20nda juures olin, käis sealt samast alaseljast väga hull valu läbi ja sinna ma jäin. Oigama. See oli jube valus. Sinna lõpes ka mu tolle päevane jõusaalis käik. Õhtul aga asi läks veel hullemaks. Mu valud olid peaaegu et väljakannatamatud. Mõtlesin veel, et äkki kutsun ikka kiirabi ka aga ei, las ta jääda.
  Järgmisel päeval sain veel kuidagi olla aga siis helistasin tagasi sellele samale kiropraktikule, kelle juures viimati kuu tagasi käisin. Samal päeval sain õnneks juba aja ja käisin ära. Mudis natukene ja lõdvestas seda paganama valusat lihast ja juba oligi parem. Leppisime kokku, et helistan täna, kolmapäeval uuesti ja räägin kuidas on. Üleeile ja eile oli kõik juba väga lootust andev kuni eilse õhtuni. Siis lõi jälle valutama. Täna on valutanud ikka ka korralikult. Nii ma siis vedelengi päevad läbi voodis. Õnneks on nüüd olnud 4 vaba päeva järjest või midagi sinna kanti. Homme pean aga tööle minema aga ma ei kujuta ettegi kuidas ma hakkama saan kui ma isegi voodist korralikult püsti ei saa. Ainult paremal küljel pean end kuidagi veeretama. Kummardada ei saa, allapoole toetuda kuskile ei saa. Ainult põlvist alla lastes. Öelge siis nüüd mulle, mis mul viga on.. Homseks sain õnneks perearstile aja. Tööle lähen hiljem ja loodan, et saan ka äkki kohe vereproovi andmas käia või mujal. Saaks kiiremini teada mis mind vaevab ehk. Kiropraktik arvas, et suure tõonäosusega on see lihas, mis on krampi tõmmanud aga ei teagi enam. Täitsa võimalik. Vaatame. Jälgime.

Jube palav on ka väljas. Aga ma ei nurise, vähemalt ei saja ja ole kole ilm :) Ülemusega sain ka räägitud. Olen ära teeninud 15 päeva puhkust mille ma enne augusti lõppu saan ja siis täitsa lõpus tulen ära oma toredate kolleegide juurest. Kurb tegelikult.
 Peangi ülemusele nüüd kirja saatma. Ametlikult. Aga ma ju ei oska kirjutada seda. -.- Öeldi, et vabas vormis aga see just kõige hullem ongi. Mina, see ja see, soovin ametlikult lahkuda töölt sellel ja sellel kuupäeval? Südamlikud tervitused, Maasikas. Näh. Nii lühike jääb ju siis. Ma kohe üldse ei oska ühe lauselisi kirju saata. Töö juures peab ka vahest ja siis pidevalt on see tunne, et tahaks midagi mitte vajalikku või ülemäärast juurde lisada aga no pole ju mõtet. Nii igav on neid ühe lauselisi kirju lugeda ju.?

Hõissa vihm

Just hommikul nägin uudist, et halvad ilmad on seente hinnad lakke tõstnud. Meie õnneks on olnud vähemalt viimase nädala jooksul ilusad ilmad ja nüüd kui mina tööle pean minema siis sajab vihma. Ohh kui tore. Ja juba esmaspäevast lubab jälle väga sooja ilma. Väga õige värk! Hästi ajastatud. Ilma irooniata. 

Ma millegipärast viimaselajal avastan end blogi kirjutamas just enne tööle minekut. See tuleb ilmselt sellest, et muud pole ka siin bussis teha. Vahest jääb ainult aega napiks kui palju jutustada on. 

Ma ei mäleta kusjuures praegu üldse mis me eelmisel nädalal tegime, enne neljapäeva. Täiesti tühi auk. Kolmapäeval ma ilmselt olin tööl ja ma mäletan ainult seda, et tahtsin seal blogi täiendada aga nii kiire oli, et ei jõudnudki. Aga neljapäeval vurasime juba Tartu poole kallimaga. Või noh, rong vuras ja meie ratastega selle sees. Plaan oli juba pikalt käia ära ja dokumendid kooli sisse viia, et sügisest oleks kuhu õppima minna. Nii me siis läksimegi kaheks päevaks Tartusse. Kuigi ega miskit palju muud seal teha ei olnud nüüd. Tiirutasime täitsa tühja ringi.

Ööbisime Looming Hostelis. Just see sama kus ma kaks aastat tagasi käisin veel emaga. Tollest korrast jättis see hea mulje ja nii oligi lihtne tagasi minna. Midagi oli sisustusest muutunud aga ma siiani ei saa aru mis. Ma küll sain aru kust aga see kuidas seal enne oli, seda ma ei mäleta. 

Niisiis reedel läksime minu pabereid kooli viima. Lootsime, et ei ole vaja tagasi mul minna eraldi vestlusele aga kus sa sellega. 5. august tagasi. Võibolla peab ka 6. Aga ööseks ei jää. Läheb edasi tagasi bussisõiduks. Seega tuleb mulle pöialt hoida, et ma saaksin ikkagi kahe aasta pärast jälle kooli lõpetada aga seekord pagar-kondiitrina. :) 

Sellega seoses muide mul tuli meelde mis ma eelmine nädal tegin ja milleat kolmapäeval kirjutada tahtsin. Ma tegin ju kaneelisaiakesi ja pitsat mehele. Just. Mõlemad tulid väga head ja saiu tuli jube palju. Aga seda ma ei tea mis ma neist kirjutada tahtsin. Seega see jääb ikka tühja mäluauku. 

Eile käisime merepäevadel. Saime kolme eurose sõidu ühest sadamast teise pisikese purjekaga. Mõnus! Ja pärast veel hüppasime jõusaalist läbi kus ma oma selja päris valusalt suutsin ära nikastada. Minu trenn jäi seega lühikeseks. Pean ikka tagasi arstile minema kus kuu algul kontrollis käimata jäi. 

Oeh jah. Aga nüüd ma olen oma argielust padranud küll selleks korraks. Aitab küll. Kohe jõuan tööle ka.

Head tööpäeva mulle!

Vabad päevad

Heiparalla. Mul tuli isu millestki kirjutada aga ma ei oska jälle alustada kuskilt. Viimane tunnike on veel tööl ja peab ju kuidagi sisustama selle. Noh, mis ma siis viimastel päevadel teinud olen?

Laulupeol käinud ja veel natuke laulupeol käinud. Laupäeval ja pühapäeval käisime siis ilusaid laule kuulamas ja ilusaid inimesi vaatamas. Ja päikest võtmas. Tegelikult päike võttis meid rohkem. No niimodi lõõmas, et jube. Ma põlesin küll ilusti ära. Mul ongi mingi teema selle päikese võtmisega, et ega ma kohe pruuniks ei lähe. Kõigepealt ikka punaseks. Ükskõik siis kas päiksekreemita või päiksekreemiga. Ainuke vahe on selles, et päiksekreemiga pean lihtsalt kauem olema väljas, et üldse midagigi külge hakkaks.

Aga ei, laulupidu oli.. normaalne. Oleks oodanud veidike rohkem sellelt aastalt või korralt aga rahule jäin ikka. Nagu ma aru sain siis kallile väga peale ei läinud see pidu. Tema rohkem öölaulupidude fänn. Varsti üks jälle tulemas, eks ole näha kas siis lähme kohale või mitte.
 Rahvast oli aga laulupeol tohutult (nagu delfi/õhtulehe/postimehe jne. veergudelt võib lugeda ja näha). Hästi läks kui kuskile istuma said. Meil õnnestus saada. Paljud aga valisid ise vabast tahtest koha puude alla, kus hiljem kergelt jahegi hakkas, samal ajal kui muud küpsesid lageda taeva all.

Peale pidu oli mul veel kaks vaba päeva ja need ma kulutasin ainult logelemisele, sest lihtsalt nii palav on olnud viimastel päevadel, et ega ei tahagi midagi suurt ette võtta. Rannas käisin kaa, jaa, lausa kaks korda. Ujumas ka. Niii hea värskendav vesi oli. Homme jälle vaba päev, sooja ja ilusat ilma lubab ka, niiet ma ei luba, et homme koju jään.

Muud polegi teinud. Uudiseid ka suuri pole. Ega logelemise kõrvalt väga aega üle ei jää.

Näed, ongi 15 minutit jälle sisustatud. Kliente pole ka käinud, ega enam ilmselt suurt ei tule ka. Jätkan tiksumist siis vaikselt. :)

Loomaaed

Mul läks täitsa meelest ära rääkida sellest, et üleeile käisime loomaaias. Ei. Üle üleeile. No teisipäeval igaljuhul. Kadi&co tulid meile Tallinna külla ja läksime loomaaeda. Vihma küll sadas aga rahvast oli küll päris palju. Väike Sannu on veel nii väike, et ega tema ei jaganud midagi kus me oleme ja miks. Või noh enamus aja ta küll magas kärus aga hülged näiteks nägi küll ära. Ma oleks tahtmud lasteloomaaeda ka minna aga see jäi järgmiseks korraks. Vihm ei kavatsenudki järgi jääda. 

 

   

  

Uni

Jube palav on siin bussis. Sest õues on jätkuvalt (õnneks) soe.

Ma nägin unes täna, et olid vanalinnapäevad ja ma läksin kuskile töötuppa kus tehti martsipanikujukesi ja ma sattusin nendest nii vaimustusse. Küsisin veel, et kas nad koolitusi ka pakuvad. Jäigi jutt, et võtan neilt telefoni numbri ja helistan millalgi. Rääkisin veel neile, et oi kui lahe oleks käia koolitusel enne kui pagar-kondiitriks õppima lähen. Et siis on juba mingisugunegi põhi all. Seal samas voolisin veel ühe kujukese valmis ka. See oli vist karu ja koera vahepealne olevus. Ja mingil hetkel lõpes uni ära. Vahest näen ma veel kahtlasemaid unesid.

Aga bussis on ikkagi jube palav. Rahavast täis ka. Kuhu kõik sõidavad sellisel kella-ajal? Ma lähen näiteks tööle. Aga enne lippan piletilevist läbi ja võtan meie laulupeo piletid. Avastasime eile, et meil vist valed piletid. Või noh õiged aga valele päevale. Ei taha sellest põhilisest, kõige tähtsamast kontserdist ilma jääda. Rahvas juba koguneb lauluväljakule. Laululapsed ilmselt lähevad proovi tegema. Jap. Nii on. Lava on üsna rahvast täis. Proovid käivad täies hoos. Homme siis lähme meie ka. :)

Enne seda tuleb ainult tänane tööpäev üle elada. Kohe üldse ei viitsiks täna minna sinna.

Laulupidu

Jube hea ilm on. Ja lauluväljaku meeskond on juba valmis nv laulipeoks kuhu me alles pühapäevaks jõuame. Aga ilm on küll jube hea. Nüüd võib öelda et suvi on. Ei ole liiga kuum ka. Hoiame siis pöialt, vähemalt nv oleks sama ilus. Lubavad küll vähemalt need ilmajaamad. :)

Vihm.

Ja no sajabki nagu oa varrest. Täitsa jube. Külm on ka täna. Eile oli juba täitsa hea. Läksime rattaga sõitma aga maandusime hoopis Pirital rannas ja sinna jäimegi mõneks ajaks. Esimese supluse tegime ka ära. Nüüd kallis on muidugi nohune aga mulle ei hakand midagi külge, õnneks. Ptüi ptüi ptüi. 

Aga ei, päike paistis, soe oli ja inimeses rannas päevitasid. Mõni üksik isegi ujus. Ega meiegi alla jäänud. Läksime jalgupidi vette ja asi lõpes sellega, et kallis maandus täitsa vabatahtlikult vette ja siis otsustas, et mina pean ka üleni märjaks saama ja lükkas minugi sinna samasse pikali. Riietega. Nii ma seal väänasin pärast oma särki välja. Ega rätikut ka kaasas polnud ju. Natuke kuivasime ja siis sõitsime sama targalt koju tagasi riideid vahetama. Ja siis kohe jälle välja sugulaste juurde. Algselt oli plaanitud, et lähme otse aga no niipalju siis sellest. Rannast tulles käisime veel turult läbi, võtsime EESTI maasikaid. Veel nii head ei olnud aga maitsvamad kui Poola või Kreeka omad ikka. 

Külas saime me kalliga nö. tagantjärgi jaanipäeva grilli mis meil tegemata jäi. Või noh, me vaatasime pealt ja ootasime kõrval kuni kana ennast ära küpsetas ja siis maiustasime veel pärast jäätisega peale. Suuremas koguses. Kell 9 õhtul. Huuuhh.


Kliente ka täna pole üldse. Kõik põõnavad kodus. Kes ikka vihmase ilmaga shoppama viitsib minna. Onju.

Päike.

Täna lubab 22C° ja mina sõidan tööle. No minu õnneks peab seal ainult kaheni täna olema. Homme see eest vihma ja ka siis olen kaheni. Ei teagi kumb see parem variant nüüd on. Või noh. Päiksega tööl ja pool päeva vaba või vihmaga pool päeva tööl ja ülejäänud vaba. Nii ja naa.

Eile käisime tsekkisime selle suure xx maxima üle mis siin Lasnamäel on. Ma maxima sõber pole üldse. Ei meeldi mulle seal aga peab tõdema et valik on seal küll ikka paganama suur. Vähemalt osade toodete kohapealt. Kallis tegi aitähh kaardi ka kohe. Vb hakkame meie ka seal siis tihemini aitäh ütlemas käima ja maxma.
Aga mina ei saa sellest üli suurest maximast aru, sellest kolme x-ga. XXX. No ma ei tea, võinuks siis mõne parema nime välja mõelda?

Hiljem, kui kallis tööle pidi minema, uhusin ma ennast jälle sugulase poole. Ta tahtis kangesti pitsat teha ja kutsus mind appi. Väga hea tuli. Aga põhja me ei teinud. Ma igaksjuhuks seekord ei hakanud proovima ka. Siis oleks vb väga kõva pitsapõhja saanud. Ühe tegime igaljuhul mozarella ja tomatitega ja teine oli juustu ja seentega. :)

Pärast käisime veel rannas ratastega kolmekesi jalgu solistamas aga ega ei andnud väga solistada. Oo suvi, kus sa jääd?

Täna vb võtab ilm suve mõõdu välja. Siis saaks ratastega veel tiirutada.

Korv

Ma ikka imestan, millised inimesed siin, meie poe vastas, Rimis töötavad. Ei, mitte paha pärast ja et mul midagi nende vastu oleks aga lihtsalt. Inimesed on ikka nii erinevad ja vahest nii totralt naljakad. Nii käitumiselt kui välimuselt. Hinge elust ma muidugi ei tea. Kas on neil siis mõni vaimne puue või lihtsalt natukene "imelikud". Hiljuti (varem pole näinud) on ilmselt siia tööle võetud üks noorem mees, kes on nii 2m pikk ja väga kleenuke ja alati on tal peas mustad prillid. Ma ei ole siiani aru saanud miks tal need on. Ühe korra olen ka teda ilma nendeta näinud. Ja nii ta käib siin edasi tagasi kärusid ja korve kokku korjamas. Ükskord märkasin, et ta on nii tubli töötaja, et isegi kui ainult üks korv on kassa juures, läheb ta seda sealt ära võtma. Või siis kui klient sehkendab leti ääres, tema läheb trügib sinna vahele, et saaks korvid kõik ilusti kätte. Vot kui tubli.

Ma avastasin muideks, et kogu mu blogi värk on soome keeles, välja arvatud mu tekstid siis. Nüüd muutsin need veidi loetavamaks, vahetasin inglise keele vastu. Tegelikult mõtlesin ma, et peaks uue blogiga alustama, uuelt lehelt aga samas siinne blogi on nii kalliks ja armsaks muutunud, et ei tahagi kohe. Eks ole näha mis ma välja mõtlen.

Head Jaani, Jaanid!

Vihmane jaanipäev sunnib kodus istuma. Või ei sunni aga ega välja ei kisu ka. Just veidi aega tagasi tulime ratta sõidult mis lõppes vihmas.

Üle-eile maandusime rongiga ja ratastega Jõhvis. Mõtlesime, et tuleme vahelduseks siia külla ka. Või õigemini mina külla ja kallis oma koju. Täitsa mõnus ära käia sealt kiirest Tallinnast ja puhata tööst ja kõigest muust. Nüüd ma siis istun siin ja blogin ja ootan jäätist, mis peaks igal hetkel uksest sisse saabuma. Kallis otsustas, et tema tahab jäätist ja siis tahtsime juba meie ka. Ja nii ta läks vutt vutt poodi.

Eile käisime nii muuseas Narvas ära. Tegime sellise rongi kruiisi Narva. Hea ju kui hommikul natuke enne 11 läheb rong praktiliselt siit samast ja tuleb õhtul tagasi ilusti kenasti. Ja ongi sipsti käidud. Polnud ju enne käinud. Mina siis. Mulle isegi täitsa meeldis see vaade linnusest Venemaa suunas, tegin kohustusliku turisti klõpsu ka, kuid see mul telefonis, seega see lisandub (ilmselt) hiljem.

Täna tegime pika tiiru rattaga Jõhvi vahel ja väljas pool. Sõitsime kuskilt kuhugi ja sattusime tõsiselt ilusa tuuliku juurde ja ma ei tea miks, aga mulle meeldis seal nii väga. Kuidagi kodune tunne tuli kohe. Mis siis, et koduga polnud seal mitte mingit pistmist. Peale natukest sõitmist jõudsime koha juurde kus oli minu ja kalli esimene kohting. Hakkasin alles täna sellele tegelikult mõtlema.

Pea, et aasta tagasi sõitsin ma siia, Jõhvi, teadmata mis edasi saab. Kuid kuna mul oli selle inimese vastu täielik usaldus tekkinud, astusin ma selle sammu. Ma olen väga õnnelik ja rahul, et ma tulin. Meie esimene kohting oli tuhamägedel. Jalutasime suvel, eriti palava ilmaga oma 3-4 kilomeetrit maha, selleks, et Tema saaks mulle kaunist kohta näidata. Mõlemad kõrvuni armunud. Siis ei olnud meil kummalgi veel õrna aimugi, et täna, pea aasta pärast tuleme me siia tagasi, koos. Siiani kõrvuni armunud! Nii ma mõtlesingi siis, et tõesti, meie esimene kohting oli siis selline. Kahju on ainult sellest, et täna ei saanud mäe otsa ronida. Tõke oli ette pandud. Mõtlesime, et ei hakka siis seekord "seadust rikkuma". Vaatame siis, lähme võibolla  kuu pärast tagasi kui see aeg siia satume. Ehk on siis ka ilmad paremad.

Nii me siis sõitsime täna kokku oma 18 km maha. Ja nüüd on aeg jäätisega maiustama hakata. Saabus. Mis siis, et kell on pool 9 ja mul on üsna jahe ja sisse arvestades need pirukad ja saiakesed mis ma täna küpsetasin. Viineripirukad, shokolaadi saiakesed ja moosi omad mis veidi nässu läksid aga mis ikkagi maitse poolest täitsa tibens tobens olid.

Aga nüüs siis head maiustamist mulle!

Kotletid

 Mõtlesime hommikul, et lähme tiirutame veidi ratastega. Tuli välja, et tiirutasime pea, et terve päeva. Noh, mina küll vähem. Hommikul 10 aeg tegime pika tiiru Lasnamäe majade vahel, tsekkasime selle pargi ära. Tead küll, seal Linnaosa valitsuse maja taga. Ja pika tiiruga tagasi. Kodus veel nii 3h lõime aega surnuks ja siis uuesti sadula otsa ja kes tööle, kes jõusaali. Ja siis muidugi väsinuna koju veel tagasi. Mis see võis tulla, 30km äkki? Kallis mõõtis välja, et 42 tuli tal kokku aga kuna ma veidi vähem väntasin, siis mul ka neid kilomeetreid vähem. Aga mõnus oli ikkagi. Eilsest väntamisest pepu kondid valusad. On sellised üldse olemas? Peaks nagu olema. Igatahes peps oleks tahtnud juba puhkust. :D Õhtul kallis suutis veel mulle end otsa keerata ja tegi väikse uperkuudi. Eih, kõik jäid terveks. Mõlemad said paar kriimu ainult. Kallis ja ratas siis.

Just natuke tagasi keerasin pliidi kinni. Valmisid hakklihakotletid mis tulid seekord üllatavalt imehead. Lihtsamast lihtsamad kotletid. Hakkliha ja muna ja lihamaitseainet ja soola. NamNam. Aga otsustasime, et täna enam ei söö. Mis siis, et kokkamise ajal jõudsin nii oma 5 kotletikest nahka pista. Mis üle jäi, see jääb siis homseks.

Kallis siis homme tööle. Esimene tööpäev. Uhke värk! Aga no see aeg läheb ju nii ruttu viimaselajal, et varsti on juba kuu käidud ja siis kaks ja millalgi juba jälle tagasi kooli. Hurraa.

Uni tikub silma.

Jalgpall

Umh. Hüppan kohe teemasse. Ei oska alustada kuidagi. Täna.

Eile, saime kallile siis ratta. Ilus selline. Mugav ka. Täna ristisime selle kohe suure 30km tiiruga ära. Mõnus. Vahepeal peatusime mugavas kinos ja sugulaste pool söögilaua taga. Kino oli hea aga olen paremaid filme näinud. :P 22 Jump Street. Ütleme nii, et täitsa tavaline Ameerika komöödia oma sisuga. Zanr on küll öeldud muuhulgas kriminull aga no krimi oli seal küll täitsa null.

Kuna ilm oli tuuline ja suhteliselt jahe suve kohta (või on veel kalendri järgi kevad? issand ma ei teagi) siis oli pääris külm vändata. Hiljem vastu tuult tagasi ka. Pekki sai vist kah topelt sellevõrra põletatud. Loodame. Aga noh, kinos sai ka hunnik komme ära söödud, nii et nüüd ei teagi palju seda pekki kulus. Plus veel pärast võileivatorti (mida üle väääga pika aja pole söönud) ja kooki ja kringlit ja oeh.. Eriti tore oli selle juures see kuidas jututeemad läksid kuidagi sujuvalt vetsu peale ja sealt edasi kakile. Ära parem küsi kuidas. Õnneks oli see peale sööki. Aga vähemalt oli kõigil lõbus. Seega võib päeva korda läinuks lugeda. Ei, mitte sp, et sellistel teemadel rääkisime sugulaste pool vaid üleüldse.

Eile nägin bussis kodu poole sõites noort poissi, kes kuulas (ilmselt) Eminemi ehk seda samust räppi telfonist ja kõlarid olid ikka väga põhjas. Poiss ise võis olla nii 12-13 ja tal endal oli nii rahulolev nägu peas. Naljakas. Muide, ta polnud üldse sellise kõva mehe moodi. Noh, tead küll, selline "JOU JOU, WATZ UP". Räpipede või midagi sellist. Loodan, et riivanud selle viimasega kedagi.

Aga ilus sõnum on veel see, et kallis on nüüd siin. Lõpuks! Nagu päriseks, päris minu oma. Päris siin kohe minu kõrval. Praegu ka. Alati olemas kui vaja. Iga hetk saab minna musi küsima või musi andma. Heh. :P


P.S jalka käib. Uruguai juhib 1-0.

täitsa niisama

Oh Helsingi, mu Helsingi. See ajutine aasta mis kujunes 6ks aastaks on nüüd läbi. Soome jääb nüüd seljataha. Õppisin sealt nii mõndagi ja panin paljugi kõrva taha. Ei, tore oli aga tagasi ilmselt seda aega ei tahaks siiski. Ei kahetse, et läksime aga praegu ei näe küll end sinna tagasi minemas tulevikus. Noh, nagu on siin Eestimaal ju kombeks. Järgmisena võiks Inglismaa, Londoni ära seigelda, kui üldse kuskile minna.
 Aga enne kui üldse kuskile lähme siis pesitseme järgmised 2 aastat kindlasti veel siin. Eile siis regasin ka end Tallinnlaseks. Woohoo. Ma saan ka nüüd tasuta sõita. Peangi end täna veel ümber registreerima, et ikka kindlasti saaksin.

Hetkel tööl. Istun, kalastan. Rahvast ei liigu, kõik magavad aga mina ei maga, sest mina olen tööl. Nutune ilm on kah. Nagu ilmajaam lubas, siis see kuu on vahelduv ilm. Nädal ilusat, nädal vihma või midagi sinna kanti. Suht nii on olnud kah. Kuidas me siis homme kallile ratast lähme nii ostma kui vihma lendab? Oeh.

Eila sai veel kooki küpsetatud sugulasega. Seekord ei tulnud nii head kui eelmine kord. Rullbiskviidid siis. Anna-Liisa või on ta Anna Liisa ma ei teagi, paneb nii palju suhkrut alati. Retsept on tal liiga magus. 2dl asemel võib rahulikult 1dl panna. Ikka tuleb hea.
 Peale seda otsustasin, et väntan suurema ringiga koju tagasi kui oleks võinud. Pea et 12km või sinna kanti sõitsin läbi. 11,10 km just vaatasin. Mõned päevad tagasi tegin veel suurema tiiru ja panin veel oma sports trackeri nutikast tööle aga no just natuke enne koju jõudmist otsustas mu telefonike restarti teha ja kogu mu teekond kaloraasiga kadus. Ma ei vaadanud ka vahepeal palju sõidetud oli -.-

Naljakas kui soomlased, teismelised tulevad siia poodi meile ja siison nii õnnelikud ja naeravad kui lahedad jalanõud meil on samal ajal kui enamus vaatab neid vägagi põlastava pilguga. Just käisid ka kaks tüdrukut ja üks ostis Miki ja Minni papud ja oli õnnelik. Lahe.

Rakverest

Nooh, ja jälle tagasi Tallinna poole. See nädalavahetuseke möödus siis Rakveres. Ära sa märgi. Käisime naiste ja meestega pika tänava laadal. Raha kulutamas. Oi jeesus mulle ei saa raha kätte anda, kui mul poleks natukenegi säästmise mõõdukust siis ei läheks kaua kui raha otsas. Õnneks mul seda on. Vist. Kallis küll ütleb, et ma ei oska raha hoida vms aga no kammoon, ma olen naine eksole.

Aga tegelikult ma ju säästsin ka. Seeliku pealt sain alla lausa 5 ööri ja spordisärgist, mis polnud küll laadalt, sain omajagu alla ja suitsusingist sain kah alla ja puha. Singi müüja oli nii tore. Ma langesid kergelt tema müügi oskuse ohvriks. Aga no mis sa teed kui andis odavamalt ja 3 hapukurki kah veel kaubapeale, mis kohe sööjatele läksid. Ja muide, see oli veel kõige parem kurk üldse mis laadal pakuti nendest mis maitsesime.

Ohh pagan, Tallinn paistab. Peab vist siinkohal jälle katki jätma ja kodus edasi kirjutama.

Nonii, kodus, jätkan. Millegipärast oli mul bussis parem inspiratsioon kui siin arvuti ees istudes. Istun juba mõningad minutid jutti ja mõtlen mida kirjutada.

Laadalt sain seda head patsijuustu ka. Niii hea. Igatahes läks palju aga sain häid asju. Muidu oli ka mõnsa nädalavahetus. :) 

Ma mõtlesin, et jätan oma kaks kohupiima-rosina saiakesed hommikuks aga no ma ei raatsinud. Leidsin, et reedest jäi kappi hunnik kanamune ja pannkoogijahu on ka niiet nälga ei jää. Jäätist lähen ostan ka homme. Mul oli mega isu bussis enne. Mõtlesin, et ostan õhtuks topsi jäätist ja pugin selle ära ja vaatan Castle't. Aga mul on magusa piir (ärme viimaseid saiakesi sisse arvesta) täis juba, seega jäi ära. Homme hommikul lähen poodi ja võib olla ka turule ja hangin värsket kraami.

Omnomnom!

Aga mis kõige parem, 4 päevakest veel ja ei pea enam ootama iga nädal jälle uut nädalavahetust. Kallis tuleb ja jääb! Ahh kui heaaa. Ja ei ole palju jäänud kui juba saame tähistada meie esimest aastat esimese armumise päevast! Nunnu. :)

Ylioppilas 2014!

See on nüüd siis ametlik. Ametlikult õnnelik gümnaasiumi lõpetaja! Tunnistus käes ja valge müts peas. Edukalt läbitud need kolm aastat. Kui täpsem olla siis kaks ja pool aga ametlikult põdetud 3. Viimased kuud oligi ainult ju selline närvide kulutamine, et kas ikka saan läbi või ikka ei saa läbi. Aga ei, läbi see nüüd on! Jeee

Tseremoonia ise oli ka täitsa tibens tobens. Läks küll veidike aega nii umbes 151'le üliõpilasele (nii nad nimetavad meid sealpool lahte) müts pähe panna aga see eest tore ikkagi.
See tunne kui su nimi öeldakse direktori poolt ja siis sa tõused sealt pingilt, käed higised ja jalad all võbisevad ja sammud kergelt lavale nagu see oleks igapäevane traditsioon. Ei tegelikult ei olnudki nii õudne. Aga kuidas ma saan üksi olla rahulik kui teised kõik kõrval pablavad, ma tahan kaa!

Kõige mõnusam hetk kogu üritusest oli ilmselt see, kui kõik korraga panid mütsid pähe. Nii nummii. Alles see hetk ma tundsin, et midagi on teistmoodi. Enne nagu polnudki erilist tunnet, et nüüd kool läbi oleks või midagi sellist. Ainult oligi see lavale astumise ärevus. Muidu jah, tore üritus. 

Üks elu etapp nüüd jälle edukalt läbitud ja sammun edasi järgmise poole! Aeg läheb faking ruttu ju.

Muidu oli ka tore nädalavahetuseke. Oma kõige kallimate inimestega. :) Sai jälle peallinnast hetkeks välja. Teise pealinna. Jaa oomaigaad suushii. Mu armas ja kallis sushi buffetike. Jään sind igatsema! 

P.s Mõtlesin, et teen blogi avalikuks aga ma ei tea kah.. ma olen siiski vist liiga isekas, et seda maalilist ja üli hästi kirjutatud blogi kellegagi jagada. 

Kop-kop

No tere jälle!

Aega läinud ja asja saanud. Tehtud on palju, väga palju. Viimased kaks päeva sai tehtud nii palju, et algust enam ei mäletagi. Ei, mitte selles mõttes. Vaid tegevust on palju olnud. Jalutatud on ka palju. Reedel nautke, laupäeval natuke rohkem ja täna ka päris korralikult.

Eile käisime lihaseid pumpamas revalis kallimaga. Okei, tglt see polnud mingi pumpamine, rohkem niisama natuke siit ja sealt ja siis lõpetuseks spaasse natuke. Seal oli mõnus, kuigi oleks võinud nati romantilisem olla aga noh, mida tahta ühelt spordiklubilt. Noh, rõhk ikkagi spordil mitte romantikal, eksju. Noh ja siis tegime veel midagi aga ma ausaltöeldes ei mäleta mida. Heh.

Täna käisime Aunaste kirbukal korra, seal väike tiir ja siis sai jalutatud Olevisteni ja torni ka ronitud ja ilusat vaadet nauditud. Nüüd siis jälle üksinda mõned päevad. Kurb.

Täna jutt ei joose eriti aga noh, panin kirja omale, et siis teinekord tuleb jälle meelde mis tehtud sai.

Aaaaaa, meelde tuli, eile käisme ju veel päikeseloojangut nautimas, romantikat tegemas. :) Mõnsa!

Aga olks,

Tsäu pläu. Kallid!

Mõned pildud ka siis laupäeva õhtust :) 

Kalamees või kalanaine, vist oli mees ikka.

Rullihooaeg avatud

Käidud! Käidud nii rullitamas kui shoppamas. Tehtud! Done! Finito! Nüüd pugin jäätist ja vaatan Castle't. Sweeeet. :)

Tulin just Rakverest!

Hello my dear friends!

Tere jälle! Mina jälle siin! Jälle jälle jälle. Ma ei oska kuidagi alustada. Seega ma lähen otse teemasse.

Pff.. mul vist täna siiski jutt ei jookse, või siis on see teleka viga, häirib mu keskendumist. Aga no loogiline kui sealt hea saade tuleb. Ma proovin mõne minuti pärast uuesti, siis kui saade läbi on vast.

Noni, hoopis teine asi. Panin hea muusika tööle ja kohe hakkab looma. Heaaad ilmad on olnud ja hea nv on olnud :) Homme tahaks minna avada oma linka lonka rulluisuhooaja. Aga nüüd ei teagi, kas minna või mitte. Eks homme ole näha siis kas lähen või mitte. :P

Ei ole hea nii harva siin jutustamas käia. Liiga palju teemasid koguneb. Nüüd peab valikuliselt jutustama.

Ootan huviga eksamite tulemusi. Lõpukleit on olemas. Papud ka. Loodetavasti raisku ei lähe. Noh, tegelikult ei lähe, saab suvel kanda nii kui nii. :) Niipalju koolist ja lõpetamisest ja kleidist.

Maa peal on paradiis mu jaoks, nagu praegused laulusõnad ütlevad. Minu elu on ka praegu nagu paradiis. Kõik läheb lihtsalt niii paganama hästi. Minust jooksevad läbi suured õnnehetked viimaselajal väga tihti. Tead küll, sellised hetked, kui sa lihtsalt tunned, et kõik on nii hea, sa oled nii õnnelik, nii et pisarad tahaksid tulla. Tunned kuidas kõik on lihtsalt imeline, inimesed su ümber või koht kus oled hetkel. Kuskil oli just artikkel ka selle sama teema kohta. Ei tule kohe meelde kus see olla võis. Aga no nii hästi kirjeldas seal seda sama tunnet, mida ma kogenud olen viimasel ajal. Eriti 2 viimast päeva.
 Ja see tunne, millele ma ei oska muud nime anda kui, et uuesti armumine. Kui sa vaatad oma kallimale otsa, lihtsalt vaatad, isegi kui Tema sind ei vaata. Imetled. Näed, kui õnnelik on inimene sinu kõrval. Saad olla osa tema elust, teha teda õnnelikuks, samal ajal nautida seda õnne koos temaga. Olen vist niipaljust ilma jäänud, et ka kõige pisemad asjad teevad mu nii õnnelikuks. See on lihtsalt nii hea tunne, kui sinu ümber on head inimesed, või koht kus saad olla vabalt, nautida värsket õhku ja näiteks grillida. Jah, "minu grillihooaeg" on ka nüüd avatud. "Minu grillihooaeg" seepärast, et ega ma ise ei grillinud, ma ainult sõin. Hehee :P

Aga jah, ma ei oska end võibolla nii hästi väljendada aga ma olen õnnelik. Loodan, et mu jutt väga imalaks ära ei kiskunud jälle. :)

Rakvere pulli nägin ka ära nüüd ära siis lähemalt täna :) Mõnus nv oli! Kallimal oli ka eneseületus Georgi Kange võistluste näol. Tubli oled mees! Saan olla uhke su üle!

Mu uus vana pesumasin tensrifuugib vms juba seal, saab varsti tühjendama minna. See oli nii vajalik lause tegelikult. Ahh, ei oskagi rohkem midagi kirjutada. Mõtted said otsa, mis siis, et enne ütlesin, et jutustamist palju. Loogiline eksju. Ohh, orelipoiss hakkas mängima. Aga ma siis nüüd lendlengi kuskile edasi oma mõtete ja tegudega siit. Vaatab mis see masin teeb (jälle masin..) ja peaks mõned lihaseharjutused ka tegema.
Ma isegi ei mäleta enam, millest ma viimastes postitustes padranud olen, äkki olen lubanud (endale) midagi kirja panna, et mis toimunud on. Ei määäletaaa. Sorri, kui nii läinud on. Ma kehv blogija. :P

Aga oki doki, ma läksin,
Öööööd!

Üks traditsiooniline pilt ka siis siia. 

Blahblahblah

See kilekott haiseb muide. Rimi oma. Aga no Rimi seltskonna võib kõik ühte patta panna. Välja arvatud nende valmistoidud, mis on üllatavalt head. Kui kassapidajad oleks sama head (loe. kiired) siis must võiks isegi püsiklient saada. Aga no, samas ma ei tahaks Selverit alt vedada. Ikkagi ju vana semu. Hea ja Eestimaine! Ei, see polnud selveri lööklause. Või oli? Ahh, ma ei mäleta. No näed siis, nii palju mu vanast semust siis. Nii truu ma olengi talle. Aiai.

Aga see kilekott lõhnab ikka võikalt.

Ära pane tähele, ma olen väsinud. Ma olen töölt ja bussiga. Või. Ma tulen töölt ja bussiga. Poole 6st üleval siiski, ega siis enam õhtul 9 aeg mõistus enam kõige paremini ei võta. Nagu see muidu võtaks, onju.

Heaaad lapsed, need kasvavad vitsata. Arm aitab enam kui hirm. Heaaad lapsed need kasvavad vitsata. Da dadada dum da daa. (Ma lõppu ei mäleta lihtsalt) Ühel oli telefoni helin enne see laul, jäi kolli mängima mul peas.

Haa, mul tuli meelde, et ma tahan veel pead pesta täna. Aga ma vist ei viitsi, homme pesen. Enne kella 12 umbes. Pileteid on piiratud koguses.
Ma lähen sinna seljaonu juurde homme. Vaatame siis mis ta mu vanainimese haiguse kohta ütleb. Tahaks ükskord lahti saada juba sellest piinast. Oioi, aiai, selg teeb aiai. Ja siis ma mõtlesin miskit peale seda küpsetada. Aga vaatab seda asja veel. Tahks kypsetada aga ei raatsi süüa. Nii on ju suht mõtetu tegelikult? Hmm.

Üks tädi loeb mu ees venekeelset linnalehte.

Tegelikult ma peaks nüüd lõpetama. Öö on ka suht juba. Magamise aeg. Lapsed tuttuu! Mina suur laps alles lähen süüa tegema omale. Ohhhhh, ma ikka nii totu ju. Ma just avastasin, et ma ei pea ju ette tegema omale midagi homseks, kui ma tööle ei lähe. No vapsee tark. Ainult kartulapuder on kasulik sulama võtta. Jah, sulama.

Aga rattad on kohe kodujuures, seega tänaseks aitab. Ma olen sama mõnus edasi, aitäh! Teie ka!

Buenos noches! (Vms)

reede

See mees tõmbleb seal laval üksi, keegi kaasa talle ei ela, välja arvatud 4 soomlast, kohe kahju vaadata. Minust paremal on kutsa kes niutsub. Rahvas ei ela kaasa esinejale, ega mina ka mitte. Pani hea killu ka praegu: Täpselt sama tunne nagu kodus, keegi ei kuula. Enne ütles ka hästi nendele soomlastele, et eks mõned meist lähevad töölt koju ja mõned tulid pidutsema. Ükskõik kuidas see mehike kitarriga ei püüaks rahvast ergutada ja kaasa elama panna, ei tee keegi midagi. Oeh. Vaene tema. Sõua laevake, sõua. Aga vahepeal ta paneb ikka neid kilde ka. Ei, tore mees muidu ja hästi laulab. Aga jah, keegi ei isegi plaksuta. Hihi.

Kuna ma netti ei saa, või noh sain, aga see ei toimi korralikult, siis ma istun siin ja trükin oma blogikest mida polegi ammu täiendanud.

Nüüd siis on ohi need eksamikesed ka. Loodetavasti. Peaks olema. Siis jääme tulemusi ootama ja seejärel lõpetamist. Tahaks kleiti juba välja valima minna. Jaiii.

Oiii, näed, keegi läks isegi tantsima lavale. Vao. Hakkab looma, hakkab looma. Ohh, oligi kõik ikkagi. Väsisid ära ilmselt.

Ma ei tea, kas ma olen rääkinud aga mul on üli kallis mees. No kohe niii kallis ja armas mulle, et ma ei tea, ma lähen hulluks. Ja ma olen nii õnnelik, et just mina saan tema kallis olla! Selliseid mehi ei leia igalt poolt. J

Mõtlen, mida veel kirjutada. Ei olegi nagu miskit. Pole väga juhtunud palju. Töö, lõbu, kallis. Nii ta läheb. See töö, lõbu, kallis kõlas nii kahtlaselt.. heh. Aga ma ei mõelnud midagi muud kui, et töötan, lõbutsen ja ootan iganädalavahetusi koos olemisi kalliga. Ma kirjutan tegelikult Wordi praegu, blogger ei taha toimida nagu. Noh, nett siis. Eks ma pärast kopin selle sinna bloggerisse ka. Neti avarustesse. Jeee.

HaHa. Küsis et mis ma nüüd mängin? Naine küsis, et kas Norah Jonesi oskad mängida midagi? Vastas, et eeeih, mul on liiga väiksed tissid. Haha. Nüüd mängib Britney Spearsi mingit laulu. Kimmi beibi uan moor taim! Jeeeaaa :D Asi läheb põnevaks.. vist..

Aga praeguseks, Au revuor, või kuidas see kirjutatakse. Vaatan mis edasi teen. Mängin ilmselt oma Solitaire collectioni. Küll ma olen kõva tibi. See ya!

6.35

on kell. Hommikul. Mõnikümmend minutit tagasi ütlesin jälle tsau oma kallile ja nüüd ma lihtsalt ei saa, kurbus valdab mind täiega, tahtsin natuke halada siia. Kurb on. Aga ilmselt rõõmupisarad siiski. See on jube laastav ikka. See kiindumus ja armastus on nii suur, et raske on ära jälle minna. Lahku. See lahku kõlab nagu lahku, nagu enam ei ole koos, nagu jätaks maha. Aga ei, lahku ainult natukeseks, õnneks. 3 täispäeva ja 2 poolikut peale eraldi Sinust, selleks, et saaks olla koos terve nädalavahetuse. Ahh, armastus!

Aga proovib siis vähe muudel teemadel ka, kui juba siia sattusin. Kirjutan uuelt klaviatuurilt. Mugav, peaks mainima. 15 minuti pärast peaks helisema ka äratus juba. Teist nädalat tööle. Hmm, noh, raske on seal püsti seista vb, aga samas istuda saab ikka ka. Juba täna hommikul peab üksi olema mõned tunnid, uuh, loodetavasti ei keera kihva miskit. Ptüi ptüi ptüi. (haigutab) Väsinud olen.

Nädalavahetus oli jälle tore. Nagu ikka, igakord. Teistmoodi lihtsalt ei saa. Muah! Sõbrapäeva üllatus, küpsisetort tuli üli suur. Hihi. Aga see eest oli väga hea. See tavaliselt õnnestubki hästi. :)

Aga olgu, ma vaikselt hakkan sättima, tööle. Lähen panen end proovile siis. Hoidke pöialt, yay!

Lefa lefa

Mõistlik värk

Siin on hea link mu mõtte jätkuks millest kirjutasin millalgi. Ükspäev. :)

õnnejunnis

Täitsa pekkiiiiiiis, ma sain töööleeeee. Issand kui õnnelik ma oleeen. Käisin siis täna seal vestlusel, läks enamvähem okeilt. Kardsin küll, et olin liiga aktiivne vms aga näed ei olnudki. Tööandja ütles veel, et annab järgmise nädala jooksul teada tulemused. Ja ennäe imet, mulle helistati ja küsiti, et kas oled veel huvitatud? Et võtaksime su heameelega tööle! Ma ütlesin, et muidugi, muidugi, wao, kas tõesti! Jah!

Ma ilmselt olen veel õnnelikum ja vastan sama moodi kui mu kallis mu kunagi naiseks palub :D if this does happen some day :D  JAH! oi plää ma olen ikka õnnelik laps. Kui veel mata saaks ka läbi siis oleks vapsee ilus kõik :) mitte, et praegu ei oleks :)

Aaaaah,, ma olen ÕNNELIK!!!!

Hallelujah

Det finns en sång som säger allt
som värmer när det blåser kallt
som lockar dej att gråta eller jubla
den har nånting som griper tag
och leder dig från natt till dag
och plötsligt vill du sjunga hallelujah

Den visar att vi hör ihop
som ett försiktigt glädjerop
förenar det oss i det bitterljuva
det liv vi måste klara av
och allt vi tog och allt vi gav
så vi kan våga ropa hallelujah

Det är en sång om enkelhet
det lilla som vi alla vet
den talar till det vackra och det fula
den badar oss i månens sken
så skälvande men ändå ren
ett sprucket men ett vackert hallelujah

Och alla drömmar vi har drömt
det vackra som vi nästan glömt
finns kvar och vi kan inte längre ljuga
du ropar och man hör din röst
du har ett ord som ger dig tröst
ett naket och ett enkelt hallelujah


:) <3

Fiiliiiiin'

Heihopsti!

Fiiling missugune praegu. Mul tuli mingi rootsi keelsete laulude kuulamise isu ja ma sattusin Halleluja peale.. rootsi versioon ja praegu läheb juba 5 kord. Mul on mega igatsus ja samas ma olen nii õnnelik. Ma olen nii kuradi õnnelik!

                                                            Molly Sanden-Halleluja

Tu är ett enkelt för mig! Jag älskar dig! Täitsa plää mis fiiling ikka on. Ma naudin, naudin ja naudin. Külmavärinad/judinad käivad üle keha sellest mõnust. Aeeh.

Ja mulle tuli tööpakkumine.. vaatab reedel kuidas läheb.. aiii, ma olen põnevil :)

Musi tervele maailmale!

Tulin jutustama

Heiaiou

Õhtu on, und pole. Täna oli viimane koolipäev gümnaasiumis. Homme on viimase kooli eksamitenädala esimene eksam. Oi plää kuidas aeg lendab. Mataga siis alustame. Mulle meeldib öelda eksamitenädal rohkem kui kontrolltööde nädal. Esitaks see juba on lühem sõna ja see kõlab kuidagi ilusamana ja tähtsamana. Hihi. Riiklikud eksamid juba teine asi.
  Järgmine nädal samal ajal ütlen ma, et homme on viimane eksam. Okei, tglt võib seda ka teistmoodi võtta. Sest veel on vaja ikkagi mingid paganama proovieksamid teha. Oehjah. Aaaga, selle eest see kõik on varsti läbi. Ma loodan kogu südamest! Suurim mure on hetkel matemaatika, see sama mida ma parandama läksin ja mille hinnet ma siiani ei tea. Kui ma saan selle 5e soome mõttes olen ma õnnelikuim inimene siin maamunal. Tõsiselt kohe.

 Mõtlesin panna kirja paar sõna ka eelmisest nädalavahetusest kui mul see blogi siin juba kord on. Küll ainult endale ja veel Sulle, jah sina, kes sa seda praegu loed, minu kallikene. Btw, Armastan Sind! ;)

 Käisime siis sinuga venna sünnipäeval, eksju. Sa mäletad veel? Kindlasti mäletad. Koht oli imekaunis, loodus, lumine maastik. Mis selle koha nimi oligi? Ma ei mäleta aga igatahes kuskil Palmse mõisa kandis. Vennaga saime ilusti kohale aga tagasi ei saanud kuidagi.. naah, laupäeval tegelt saime. Oleks küll tahtnud reedel, nagu lubati aga mis seal ikka. Tore oli sellegipoolest. Nalja sai. Isegi vahest nabani.
  Mis küll veidi häiris oli napsis külaline. Meid oli 8 toredat inimest koos ja kaks kutsikat.. aaawws, numps ninnu nännu, tiu tiu.. aga üks naine suutis end ikka täitsa täis juua ja viriseda terve öö kui valus ta käsi oli. Ega käsi ongi valus kui selle ära põletad vastu kuuma toru ja sinna vill tekib, onju. Lausa terve peopesa suurune. Muigan praegu. Aga ei, lahe oli tõesti. Vennaga saime ka rääkida veidi lähemalt ja rahvas lõbutses. Oli sauna ja tünnisauna.. aaaga me ei käinud. Ma ei mäletagi mis kell me ära kustusime. Oli see mingi 12 või 2 aeg? Paar tundi sai magada ja siis jälle üles, siis jälle magama paariks tunniks ja siis jälle magama. Yeah. Lõpuks siis hommikul 9.50 umbes tegime tiiru väljas. Nautisi(n/me) lund. Peakski siia paar pilti ka äkki lisama. Mu blogi ongi kuidagi värvitu ja näotu. Igatahes, oli tore sünnipäev :)

Ninnu nännu Buffy

Ninnu nännu Mona

Ilus Eestimaa talv

Ilus Eestimaa talv vol2

Ülejäänud nädalavahetuse siis veetsime magades ja süües ja muud asja tehes. Oi meil oli tore. Onju? Naljakas on kirjutada nii, teades, et sa varsti loed seda.. ehh, praegu sa juba magad aga eks sa homme või millalgi avastad nii kui nii. Jihhahaa ;) Ütlesin ma sulle juba muide, et ma sind väga armastan?

Tagasi asja juurde tulles, siis ma lähen ka kohe magama ilmselt. Homme töö ikkagi. Mõtlesin, et peaks kõhulihaseid ka üle pika aja tegema veel. Noh, vaatab. Ja jälle tuli pääris pikk tekst siia. Jaksu lugemisel!

Aga teengi siinkohal lõpu, mõtted said otsa.


P.S I love You!