Umh. Hüppan kohe teemasse. Ei oska alustada kuidagi. Täna.
Eile, saime kallile siis ratta. Ilus selline. Mugav ka. Täna ristisime selle kohe suure 30km tiiruga ära. Mõnus. Vahepeal peatusime mugavas kinos ja sugulaste pool söögilaua taga. Kino oli hea aga olen paremaid filme näinud. :P 22 Jump Street. Ütleme nii, et täitsa tavaline Ameerika komöödia oma sisuga. Zanr on küll öeldud muuhulgas kriminull aga no krimi oli seal küll täitsa null.
Kuna ilm oli tuuline ja suhteliselt jahe suve kohta (või on veel kalendri järgi kevad? issand ma ei teagi) siis oli pääris külm vändata. Hiljem vastu tuult tagasi ka. Pekki sai vist kah topelt sellevõrra põletatud. Loodame. Aga noh, kinos sai ka hunnik komme ära söödud, nii et nüüd ei teagi palju seda pekki kulus. Plus veel pärast võileivatorti (mida üle väääga pika aja pole söönud) ja kooki ja kringlit ja oeh.. Eriti tore oli selle juures see kuidas jututeemad läksid kuidagi sujuvalt vetsu peale ja sealt edasi kakile. Ära parem küsi kuidas. Õnneks oli see peale sööki. Aga vähemalt oli kõigil lõbus. Seega võib päeva korda läinuks lugeda. Ei, mitte sp, et sellistel teemadel rääkisime sugulaste pool vaid üleüldse.
Eile nägin bussis kodu poole sõites noort poissi, kes kuulas (ilmselt) Eminemi ehk seda samust räppi telfonist ja kõlarid olid ikka väga põhjas. Poiss ise võis olla nii 12-13 ja tal endal oli nii rahulolev nägu peas. Naljakas. Muide, ta polnud üldse sellise kõva mehe moodi. Noh, tead küll, selline "JOU JOU, WATZ UP". Räpipede või midagi sellist. Loodan, et riivanud selle viimasega kedagi.
Aga ilus sõnum on veel see, et kallis on nüüd siin. Lõpuks! Nagu päriseks, päris minu oma. Päris siin kohe minu kõrval. Praegu ka. Alati olemas kui vaja. Iga hetk saab minna musi küsima või musi andma. Heh. :P
P.S jalka käib. Uruguai juhib 1-0.
No comments:
Post a Comment
Note: only a member of this blog may post a comment.