Head Jaani, Jaanid!

Vihmane jaanipäev sunnib kodus istuma. Või ei sunni aga ega välja ei kisu ka. Just veidi aega tagasi tulime ratta sõidult mis lõppes vihmas.

Üle-eile maandusime rongiga ja ratastega Jõhvis. Mõtlesime, et tuleme vahelduseks siia külla ka. Või õigemini mina külla ja kallis oma koju. Täitsa mõnus ära käia sealt kiirest Tallinnast ja puhata tööst ja kõigest muust. Nüüd ma siis istun siin ja blogin ja ootan jäätist, mis peaks igal hetkel uksest sisse saabuma. Kallis otsustas, et tema tahab jäätist ja siis tahtsime juba meie ka. Ja nii ta läks vutt vutt poodi.

Eile käisime nii muuseas Narvas ära. Tegime sellise rongi kruiisi Narva. Hea ju kui hommikul natuke enne 11 läheb rong praktiliselt siit samast ja tuleb õhtul tagasi ilusti kenasti. Ja ongi sipsti käidud. Polnud ju enne käinud. Mina siis. Mulle isegi täitsa meeldis see vaade linnusest Venemaa suunas, tegin kohustusliku turisti klõpsu ka, kuid see mul telefonis, seega see lisandub (ilmselt) hiljem.

Täna tegime pika tiiru rattaga Jõhvi vahel ja väljas pool. Sõitsime kuskilt kuhugi ja sattusime tõsiselt ilusa tuuliku juurde ja ma ei tea miks, aga mulle meeldis seal nii väga. Kuidagi kodune tunne tuli kohe. Mis siis, et koduga polnud seal mitte mingit pistmist. Peale natukest sõitmist jõudsime koha juurde kus oli minu ja kalli esimene kohting. Hakkasin alles täna sellele tegelikult mõtlema.

Pea, et aasta tagasi sõitsin ma siia, Jõhvi, teadmata mis edasi saab. Kuid kuna mul oli selle inimese vastu täielik usaldus tekkinud, astusin ma selle sammu. Ma olen väga õnnelik ja rahul, et ma tulin. Meie esimene kohting oli tuhamägedel. Jalutasime suvel, eriti palava ilmaga oma 3-4 kilomeetrit maha, selleks, et Tema saaks mulle kaunist kohta näidata. Mõlemad kõrvuni armunud. Siis ei olnud meil kummalgi veel õrna aimugi, et täna, pea aasta pärast tuleme me siia tagasi, koos. Siiani kõrvuni armunud! Nii ma mõtlesingi siis, et tõesti, meie esimene kohting oli siis selline. Kahju on ainult sellest, et täna ei saanud mäe otsa ronida. Tõke oli ette pandud. Mõtlesime, et ei hakka siis seekord "seadust rikkuma". Vaatame siis, lähme võibolla  kuu pärast tagasi kui see aeg siia satume. Ehk on siis ka ilmad paremad.

Nii me siis sõitsime täna kokku oma 18 km maha. Ja nüüd on aeg jäätisega maiustama hakata. Saabus. Mis siis, et kell on pool 9 ja mul on üsna jahe ja sisse arvestades need pirukad ja saiakesed mis ma täna küpsetasin. Viineripirukad, shokolaadi saiakesed ja moosi omad mis veidi nässu läksid aga mis ikkagi maitse poolest täitsa tibens tobens olid.

Aga nüüs siis head maiustamist mulle!