Just hommikul nägin uudist, et halvad ilmad on seente hinnad lakke tõstnud. Meie õnneks on olnud vähemalt viimase nädala jooksul ilusad ilmad ja nüüd kui mina tööle pean minema siis sajab vihma. Ohh kui tore. Ja juba esmaspäevast lubab jälle väga sooja ilma. Väga õige värk! Hästi ajastatud. Ilma irooniata.
Ma millegipärast viimaselajal avastan end blogi kirjutamas just enne tööle minekut. See tuleb ilmselt sellest, et muud pole ka siin bussis teha. Vahest jääb ainult aega napiks kui palju jutustada on.
Ma ei mäleta kusjuures praegu üldse mis me eelmisel nädalal tegime, enne neljapäeva. Täiesti tühi auk. Kolmapäeval ma ilmselt olin tööl ja ma mäletan ainult seda, et tahtsin seal blogi täiendada aga nii kiire oli, et ei jõudnudki. Aga neljapäeval vurasime juba Tartu poole kallimaga. Või noh, rong vuras ja meie ratastega selle sees. Plaan oli juba pikalt käia ära ja dokumendid kooli sisse viia, et sügisest oleks kuhu õppima minna. Nii me siis läksimegi kaheks päevaks Tartusse. Kuigi ega miskit palju muud seal teha ei olnud nüüd. Tiirutasime täitsa tühja ringi.
Ööbisime Looming Hostelis. Just see sama kus ma kaks aastat tagasi käisin veel emaga. Tollest korrast jättis see hea mulje ja nii oligi lihtne tagasi minna. Midagi oli sisustusest muutunud aga ma siiani ei saa aru mis. Ma küll sain aru kust aga see kuidas seal enne oli, seda ma ei mäleta.
Niisiis reedel läksime minu pabereid kooli viima. Lootsime, et ei ole vaja tagasi mul minna eraldi vestlusele aga kus sa sellega. 5. august tagasi. Võibolla peab ka 6. Aga ööseks ei jää. Läheb edasi tagasi bussisõiduks. Seega tuleb mulle pöialt hoida, et ma saaksin ikkagi kahe aasta pärast jälle kooli lõpetada aga seekord pagar-kondiitrina. :)
Sellega seoses muide mul tuli meelde mis ma eelmine nädal tegin ja milleat kolmapäeval kirjutada tahtsin. Ma tegin ju kaneelisaiakesi ja pitsat mehele. Just. Mõlemad tulid väga head ja saiu tuli jube palju. Aga seda ma ei tea mis ma neist kirjutada tahtsin. Seega see jääb ikka tühja mäluauku.
Eile käisime merepäevadel. Saime kolme eurose sõidu ühest sadamast teise pisikese purjekaga. Mõnus! Ja pärast veel hüppasime jõusaalist läbi kus ma oma selja päris valusalt suutsin ära nikastada. Minu trenn jäi seega lühikeseks. Pean ikka tagasi arstile minema kus kuu algul kontrollis käimata jäi.
Oeh jah. Aga nüüd ma olen oma argielust padranud küll selleks korraks. Aitab küll. Kohe jõuan tööle ka.
Head tööpäeva mulle!
No comments:
Post a Comment
Note: only a member of this blog may post a comment.