17.70

Jaahas, ma eksisin jälle siia. Tegelt on vaba tund ja eksisin arvuti klassi. Siin ma siis istun ja sufan. Esiteks ma ei teagi kas mul läheb hästi või halvasti. Teiseks tundub, et praegu läheb hästi. Ja kolmandaks võibolla siiski ei lähe ka nii hästi.

Senine veerand on nagu tigu veninud ja koolitöid on kuhjaga. Ma upun nendesse vaikselt. Plus harrastused ja muud kooli asjandused. Nagu näiteks see, et eile oli klassiga teatriõhtu. 7st 10ni. Juhhuu. Ei, näidend oli hea, selle yle ma ei nurise. Kui nyyd saaks selle arvustuse osa ära jätta, oleks veel parem. Aga ei. Plus nädalakese pärast hakkab jälle KT nädal. Nummi.

Aaaah, sa ei usu nyyd seda mida ma sulle räägin kohe. (kahtlane on kahekõnet pidada olematuga/endaga)
Ma jätsin oma muusika kursuse poole. Just nii. Ma ei ole elu sees midagi sellist kogenud. Siis see õpetaja.. kui teda nii saab yldse nimetada.. Yhel hetkel mul sai lihtsalt villand ja ma kirjutasin sellele onukesele, et ma ei tule enam tundi. Ahh kui lihtsalt need asjad käivad tänapäeval. Siis, kes oleks arvanud, et me peame hakkama õppima kuidas juhtmeid sõlmedest lahti saab ja kuidas neid on kasulik kinni panna nii et need uuesti sõlme ei lähe. See on kuulema väga tähtis oskus elus. No kammmmoooon, mees. Kuhu me jõudnud oleme. Ei, ma olin kuulnud kyll, et see on suht eba normaalne õps aga no et nii eba, seda poleks elu sees arvanud. See vabastav tunne mis sellest jäi. Yle kõige. Tegelikult need kes must sinna tundi maha jäid istuvad praegugi seal. Minu muusikast sai vaba tund. Jess.

Mis siis veel. Ei midagi, vist.

Ei, valetan. Meelde tuli. Ma ei saa aru mis tasa-arvost pidevalt jutt käib kui seda sõna otseses mõttes ei eksisteeri. Siis lase maha. Ma pean minema kuskile jäähoki matsi vaatama ja veel OMA raha eest. Krdi 17.70 eurot maksab pilet. Ja ei, ega minu käest pole keegi seda kysinud, et kas me tahame või mitte. Asi otsustati meie eest ära. Ja see lohtus, et no mine, äkki hakkab meeldima.. Kammoon. Jah, vb Itaallastele läheb põhjamaa eksootika peale aga minule mitte. EI!! Ja siis veel see, et me peame minema kuskile jää auku suplema ja sauna. WTF. Kes sellist sitta välja mõtleb, ma ei saa aru. Kes yldse vastutab selle 20 pealise nii 16-17 aastaste seltskonna eest, et need seal vees krampidesse ära ei upu. Väljas ka -25 kraadi. Nummi. Siis kui mõni inimene pealt paistab väga mõistlik ja tark siis ta otsused võivad teinekord olla ikka nii põrunud, et anna olla. Eks me siis saa näha kui mitu kopsupõletikku naudib kogu reisi aja. Köhh köhh. Pean nyyd minema seda 17.70 maksama õpetajale. Mu rahakott tyhjeneb kohe 17.70 võrra. 17.70 on suur raha ikkagi ju. Ma saaks selle eest lausa 8 hamburgerit ja yhe joogi peale. MÕTLE! Või siis kuhjaga jäätist. Või siis yhe hea lõuna hiinakas. Namm, seda sööks praegugi. 1 7 . 7 0 Ok,ok. Rahu lapseke.

Häppi bööfdei tuu mii..

Täna. Tänasest ma ei ole enam laps vaid ametlikult paberitega täskasvanu. Ei, mulle ei meeldi see, erinevalt mõnedest teistest. Ega ma ei tea miks. Võibolla mulle ei meeldi see tänane päev lihtsalt. Ainuke päev aastas kus sulle tähelepanu pööratakse. Ei, ma ei nurise, ega mulle ei meeldigi tähelepanu. Vb mulle lihtsalt tundub see kõik nii võltsina. Jah, said õieti aru, mul on sitt tuju. Õigemini pole sedagi. Ma olen tujutu ja väsinud. Buss tuleb kohe, pean kontsadele tõusma ja nende muttide vahele trügima minema.
-astub bussi
Oi näed, seekord ei pidanudki siiski. Õigemini polnud mutte kelle vahel trügida. Ei teagi kus nad kõik on. Laupäeva õhtul tädikesed istuvad kodus, sama kuhu minagi teel olen. Mu armas buss number 35. Sa oled ustav olnud mulle kõik need 18 aastat. On küll olnud kordi kus sa oled mind maha jätnud või sootuks tulemata jäänud, kuid siiski, alati sa oled olemas olnud kui ma sind vajanud olen. Aitäh!

Ehh.. see on nii vabastav.

Ei edene

And again zero fucks was given that day..

möla

 Oii, ma ei ole siia ammu juba enam põiganud. Nüüd ma siis leidsin viitsimist ja tahtmist midagi kirjutada.
Kuulan siin hetkel skyplusi ja istun mõtetult msnis. Eino täiesti ebanormaalne kuidas vahest mind ignotakse.. -.- Nagu ühest suust, kõik. Absoluutselt KÕIK. Ärge jamage nüüd. Ja siis kui kellegagi räägid, siis tulevad kõik kohe rääkima. Sest seal kus on, sinna tuleb juurde, eksole. Mõnele vabadus sõnaotseses mõttes kätte antakse natukeseks, siis ega ka seda normaalselt inimesemoodi ära ei kasuta.. jah, just sina, kes sa mul peas istud. See jama võiks ka tegelt ära lõppeda. Ei jaksa oma pead vaevata enam.

  Ma leidsin kohalikust raamatukogust eestikeelsete raamatute raamatu riiuli, kust ma leidsin eestikeelsete raamatute hulgast ühe (esialgu) väga hea eestikeelse raamatu. Mõnus. Jamming. See on lihtsalt nii minu moodi. See raamat siis. Või õigemini selle sisu. Nagu oleks minu kirjutatud. "Vähemalt..". 

 Üks võrdles just sushit kiluvõileivaga. Maitse üle ei vaielda. Ma tahaks ka tegelt praegu eraldi kuskil ühikas mõne kohutavalt nõmeda tüübiga elada. Kohutavalt tahaks. Sellisega kes mitte essugi ei taju maailmast ja muidu pilves on koguaeg. Nagu raamatutes ja filmides tavaliselt. Ma tunneks seal siis end nii targana ja tublina. Ma olen küll ju nii suur juba. Onju. Kohevarsti 18 kukub. Oi plää. Ennem seda tuleb muidugi

Tulevane kokkav veterinaar..

illustreeriv, enda omad ei tulnud nii ilusad välja :D

..Ohh see kõlas nii vägivaldselt.. Hihi.. 

Ma Tegin Kevadrulle. Hiina värk. Tegelt need ei kukkund üldse välja. Või noh, maitselt on suht head, sisu vähemalt aga no see õlis friteerimine ei õnnestunud.. õli viga vist. Ja see kuidas ma hullupööra seda tainast otsimas käisin, pool linna käisin läbi. Viimasest poest siis leidsin. Jesss.. 

 Ma ei suuda olla ilma kokkamata lihtsalt. Ma ainult teeks koguaeg midagi. Ma juba siin kaalun poole kohaga kuskile kokkama minna. Tegelt peaks ennem kuskil õppima ka.. Ma siiski loodan et mul loodus on andnud need anded ilma õppimata. Ja siis ma olen nii andekas, nii andekas.. 

Phehee.. 

Jaa siiis maa käisiin kinoos. Ted oli filmil nimeks. No nii palju ropendamist pole ma üheski filmis ennem kohanud kui tolles. Aga see oli ka täitsa absurdne. Samas käis kah, see oli piisavalt nõme ja labane. Või noh. 

Ma pean esmaspäevaks inglisekeelde kõne kirjutama. Stress. Aga ma tean millest ma kirjutan. Kuna selle võis kellelegi pühendada siis ma pühendan selle oma isale. Just nii. Sellel on ka oma põhjus ja ajalugu.. 

tikrid

Yepp, and I'm still sick. Sick Chick. See on nüüd siis 5. päev? Ilmselgelt gripp. Mu viimased päevad on möödunud rohupurkide seltsis ja pliidi ääres aurutades. Numps. Köhh-köhh.
 Ma olen sõbraks saanud oma soojade sokkidega. Isegi auk jõudis sisse tulla. Ja ohh, ohh neid pabersalfakaid. Aga see, et otrivinist võib sõltuvusse jääda on jummala tõsi. Ma ei saa ilma selleta. Mu nina ei lase muidu olla. Kinni.

Jaaaaaa siiiis mul on homme vene keele sõnade töö. Laske maha mind, okei? Ausalt, ma olen nii kutu, et ma lihtsalt ei ole jaksanud õppida. Halastage mulle. Esimene 2 kukub. Alustame ilusti, alustame ilusti.
Ok, see kujuneb juba ibaks ära. Haigena võib hulluks minna kodus istumisest. Ausalt.

Teki ja padja kaisus

Yeaaah.. ma olen haige. Iga aastane sügisene külmetus on nüüd minunigi jõudnud. Nuh, vähemalt hea et praegu. Hiljem oleks juba raskemaks läinud. Kooli mõttes nagu. Nüüd ma siis lösutan siin kell 8 hommikul müsli, telefoni ja cosmo seltsis. Polegi teist ammu lugeda jõudnud. :P
Õhtuks läheb üle.. ma loodan. Peab minema vähemalt. Sõit koju ees. Ravima, ravima peab. Ja magama. Aga no mis sa teed kui ei ole und. Nüüd juba see talvine koolirütm ka sisse harjutatud. Vara üles, vara voodi. Aga mis seal ikka. Nii me elame.

Ja märkamatult on mu suveblogist saanud koguaastane blogi vms. Jätkan. Kindlasti. Kui mahti on. 

Shit.

Ma tegin ka oma blogi nüüd kõrvalistele isikutele nähtamatuks. Ma loodan, et toimib ka. Sest ega ma ju ei taha, et keegi mu elust teada saaks. Hoia ikka iseendale. Üksinda. Eino, tegelikult ega nii see mõeldud oligi. Ma kirjutan vaid ise-endale mõeldes. Et oleks koht kuhu ma saan kirjutada neid mõtteid mida mu ajuke toodab. Ja siis tahestahtmata vaikselt soovides, et äkki on kuskil keegi kes seda loeb. Samas seda mõtet tagasi ajades, et no kammoon, kes ikka loeb. Keegi ei leiagi seda üles. No ja nii see keerlebki.

Aga ma lähen sammukesi edasi. Seda sõnaotseses mõttes. "Suutsin" jõukas oma jalalihastele liiga teha. Terve õhtu ei liikund enam kuskile. Koju tulin ka longates. Linta-lonta. Emme tõi apteegist rohtu ja nii ma siis vedelesin jalad seinal. Aga nüüdseks juba parem. Kalpsates ringi nagu hobune. Noei.

MA TEGIN MUFFINEID. Wuallaa. Aga ei tulnd seekord välja. Jõle maitsetud jäid. Ainult pealt on hea, kuhu kaneeli ja suhkrut peale sai puistatud. Aga eks suure näljaga saavad needki söödud.

Ma ei tea, mul ei ole vist rohkem ideid praegu. Otsa said. Tgelt ma valetan. On küll. Aga need on lihtsalt peidus praegu. Nad pelgavad seda blogi siin. Pingsalt hoiavad ennast tagasi. Olgu, ma lasen neil olla siis. Jätkan oma surfamist ääretult lõpmatul nähtamatul maal.

Ma sööks tegelt neid praegu..

vahekokkuvõte

Ja taas on see aeg kui saab hakata koolipinke nühkima. Mu viimane vaba päev möödus kirbukal. Müüjes. Sain oma vanast kolust veidike lahti. Täitsa hästi teenib.

Oh ei, homme tuleb meile onuke kooli kaasas tore julla ja teeb klõps klõps. See ei tõota head.

Mul ausaltöeldes ei ole viimaselajal midagi eriti kohutavalt huvitavat juhtunud, seega jääb seekordki see tekst siin lühikeseks.

Isehakand hakatis

Tead, ma võtsin omale 5 päevase portree joonistus kursuse. Täna juba teine päev ja mul on siuke kahtlane tunne, et vist areneb küll. Aga eks ära hõiska enne õhtut.. 

 Meid on kokku 7 ja kõik enamvähem algajad või midagi iseõppinud. Niiet ma ei peagi ennast väga kobana seal tundma, mis on tore. (:

modellist

Ventspils 3.-5.08

Ma ei ole niipalju magusat (ja üleüldse sööki) järjest varem ära söönud kui nüüd, viimase 3 päeva jooksul. See on vaata see kui reisipeal, teisel kontinendil tahad kõike proovida ja ära süüa kõikvõimalike erinevaid asju. Need olid mu 3 päeva Lätis, Ventspilsis.
 Asualtöeldes ei ole mul hetkel inspiratsiooni midagi sellest kirjutada.. ilmselt see õhtune aeg mõjutab, seega ehk pistan mõned pildid ja rohkem juttu hiljem.

Küll aga ütlen nii palju, et ma pole varem nii kohutavalt ilusat ilutulestiku kui seal, Ventspilsi 722 sünnipäeval näinud. Tulestik millele oli lausa sünfoonia juurde kirjutatud.. waao. Ja no siis see lillefestival kus osalesid 49 võistkonda eri maadest.

Aga Ventspilsi lehmad on ülekõige.

Loomne saast

Leidsin oma pisikese märkmiku moodi asjanduse aastast 2009. Ja ma kirjutasin nii :

Igav siin üksi,
laseksin püksi.
Kuid lõppenud mu jaks
läheks koju nix-nax.

Mõnigi tund,
siin istuda veel.
Õhtulgi und,
pole mul veel.

Olin käinud too aasta tööl, vanalinnas neid suveniire müümas ja suurest igavusest kirjutanud kõiksugu luuletusi ja lugusid. Naersin kõht kõveras kui need leidsin. Ideed on lennanud. He-hee

Gurmee

Appi, appi, appi. Ma olen kõrvuni armunud Chalice ja Tõnis Mägi muusikasse. Olen nägu ilatsev koer, kes ootab oma järgmist maiustust. Kes ootab järgmist kontserti. Homme lähen mina poodi ja ostan plaadi. Kohutav sõltuvus.
  Aah.. need lugude ja laulude sõnad on lihtsalt nii originaalsed ja head. Ja see Chalice isegi on üks pull tegelane. No ma ei tea kas mul on midagi viga või olen ma lihtsalt hull aga mul on selline tunne ja tahtmine minna ja emmata seda tüüpi ja öelda aitäh. Nagu need Twilighti andunud fännid. Ta peakski praegu Epliku sünnipäeval olema, nagu ütles. Äkki ma siis täna enam ei lähe. Mõtetu iba tegelt. Va algus, keskosa ja lõpp.

Öökapi peal, klaaskuuli sees.

esmaspäeva õhtu

Tegelikult ma tahtsin siia vaid sõnad pista, kuid google ei leia mulle neid. Seega sõnad seekord kuulamiseks.

Mustikaaad

Omnomnom.. sääski ja ämblikuvõrke trotsides mustikaparadiisi hävitatud. Näpud ja suu sinine.

 Peale nii umbes 5km'st jalutuskäiku sobivat randa otsides ujuma minna on väääga lõõgastav. Siuke palavus tuleb läbi liiva trampides, et siis kui lõpuks selle sobiva ujumispunkti üles leiad, paned padavai vette. Uii kui külm. Aga eks muidugi parim osa sellest on siis kui välja tuled ja avastad, et sa ei ole kindlasti mitte üksi. Sõbrad parmud on kohe platsis ja oma lõuna kallal. Tapatalgud.
  Noh ega tegelikult nendest igasugustest söödikutest pääsu pole. Nii või teisiti kavaldavad su kuidagi üle. Ei, muidu poleks mul midagi nende vastu, kui mulle kui pidusöögile, ei jääks seda kratsimise muret.
Nuh, peale lõõgastavat ujumist veel kohalikust poest ja Mustast Luugist läbi ja oi kui ilus on elu. (:


P.S Sügeleb

sinisedmarjad

ainuke teadaolev

piki rannajoont kõmpides

hommikune udu

prangli õhtupäike

sutsufishi

Good Night!

Oi mu Tartu emajõe kaldal.. damdadadam

Peale nädalakest Pärnus, mis on selleks täiesti piisav aeg, nüüd siis ka Tartus käidud. Oioi, minu tulevane kodulinn.. tahan juba tagasi. Vaid eelnevalt paar korda ju sattunud sinna. Nüüd see kolme päevane olemine oli super. Tagasi, aitäh?! :)

Loomingu Hostelis, kus ööbisime, võeti meid sõbralikult vastu ja mõnusas atmosfääris tundsid end nagu kodus. Hommikusööki sõid ka tähtis nägu peas katuse verandal. Mõnuus..

lebohetk

meie tudumisnurk

taaskasutus

ühistuba

  Esimesel päeval kui hosteli juurde jõudsime võttis kohe kohalik kass meid omaks. Johhannes oli vist nimi. Tuli tegi mäu ja nõudis pai. Nii nummi. Too oli alumise trükikoja muuseumi kass. Rohkem ma teda ei trefanud. Ei, valetan. Ära tulles täna veel korra nägin aga seda ka läbi klaasi. Kurrnjäu.

njäuu

tegi mu rattaga tutvust

valvas

Hansapäevad ja jalutuskäigud sõbranna juhatamisel veetsid siis meie päevi. Werneri kohviku koogid.. omnomnomnom.. Ja super, et rattad kaasa sai võetud. Pärnust minnes ei olnud ju üldsegi kindel, et kas bussi võetakse. Õnneks meile sattus heas tujus bussijuht ja ruumi oli.

Omnomnomnom..

tulevik

mõned graffitid ikka kohe ON

  Ahjaa, eile õhtul sai teatrit ka vaatamas käidud, Vanemuise suvelavastust "Undiin". Nüüdsest minu üks uutest lemmikutest. Mõnus kerge, kohati humoorikas ja armas armastuslugu. Rääkimata headest, õigemini 

super näitlejatest. Mulle lähebki selline lihtne värk peale.

 Nüüd siis rongiga Tallinna poole tagasi. Uff.. raudteejaamast tuleb veel ju koju vändata. Poolteist tunnikest veel sõitu klapid hea muusikaga kõrvas. Kõrval mul siin koob oma uute varrastega. 
Ja seda kaa veel, et Tartu jaamas oli kohutavalt ilus hüvastijättu kirjeldav tekst. Lihtsalt pidin selle ka siia üles panema.

Järgmine peatus Kilingi-Nõmme

Läbi seenevihma bussiga, kogu kompsudega, Tartu poole suundub tee. Jee-jee!

Pealkirjatu

Ma olen isiksus. Ma olen selline nagu ma olen ja ma elan endale ja hetkes. Ma armastan maailma ja maailm armastab mind. Armastan kõiki inimesi kes mind armastavad.
Minu elu on kui tragikomöödia mille lõppu ette ei tea. Isegi mitte järgmist minutit. Ilus ja kole, rahu ja piin, õnn ja valu. Oeh, aga ei, huvitav on. Nagu lainetav meri mille tõusu ega mõõna ette ei tea. Mille laine kõrgused üksteisi üle trumpavad. Ja neid paralleele võiks tuua teisigi. Kuid ma kaldun arvama, et ma ei ole kindlasti ainuke.
Vahel vaatad elu läbi roosade prillide. Järgmisel hetkel aga vaevad pead kõiksugu imelike asjadega. Tänapäeval oleks nagu see elu elamine nii keeruliseks tehtud.
Mind pani sellest tegelikult mõtlema kaks viimast nähtud endla teatri tykki, tänasel ja eilsel õhtul. Omamoodi "Sinikad" ja draama "Nähtamatu maja." Ma ei hakka sisust rääkima, veniks liiga pikaks. Aga guugeldada soovitan ikka. Veel parem ise kohale ja vaatama minna kui selleks võimalust.
  Draamad need mõlemad igaljuhul olid ja meelde nad jäid. Mõtlema panev sisu ja tegevus mis on samal ajal ka nii õige ja elust enesest. Rääkimata näitlejatest kes oma tööd niivõrd hästi tegid.


P.s Suutsin täna näpu rattaga sõbraks teha nii, et nüüd käsi sidemes ja pöidlal ilutseb suur verevalum vms.

..ja sinised kilesussid.

Andrus Kivirähki "Sinised kilesussid jalas" monoetendus Indrek Taalmaa esituses tõi igal juhul minu õhtusse naeru. Ootustest paremini näidelnud Taalmaa naerutas väikest hulka etendust vaatama tulnuid inimesi erinevate rollidega. Teemad keerlesid kõik raha ümber ja olid elust enesest võetud.
  Alates vanast vaesest vanaprouast kes oma lastele sõna otseses mõttes saepursust leiba küpsetas, lõpetades vana kentsaka papiga kes on põline lotomängija. Oodates võitu mille eest siis omale täiesti uus raamat osta.
  Kõik toimus lava peal, nii ka kostüümide vahetus ja grimm. Pausidel kõlasid teemadesse hästi sobituvad laulud.

Lõpp kokkuvõttes etendus oli väga hästi välja kukkunud. Näitleja suhtles vahel ka publikuga otsekui need tegelased oleksidki päriselt seal taidlemas. Parimad kehastused olid tüüpiline võlgades ja töötuses vaevlev ropu suuga eesti mees ja noor lodev, harimatu, hääletajast maailmarändurist nooruk. "Täiega äge äää."
Need suve-etendused on kohe ühed mõnusad asjad. Leia, mine, naudi!

Paradiis..

Hoolimata eelnevatest kohutavatest ilmadest on eilne ja tänane olnud täiesti talutav ja hakkaks nagu ilmet võtma kui välja arvata see tuul. Surfaritel pärnu lahe peal on aga see eest pidu.

Olles esimesel päeval läbi vihma ja tuule, vihmakiled seljas lehvimas, kihutanud ratastega läbi linna turule värske kraami järele, ei tundu enam miski ekstreemne. Hetkel herneid nosides on hea muiata ja meenutada.
Ja nagu kord ja kohus, kulus ka üks nendest vihmastest päevadest shoppamisele. Ja mina leidsin suve lõpuks omale sobivad plätad. Nagu ikka.

Ütleks nii, et täna on senini siin oldud ajast parim ilm. Mustad vihmast rasked rünk pilved on minema ujunud ja ilus selge taevas naeratab vastu. See eest, et randa minna (mis siis, et tuul on) sai käidud Pärnu tervise paradiisis. Nagu iga aastane traditsioon juba. Rahvast oli kuhjaga aga fun siiski. Aga steffani pizza sai esimest korda ära proovitud. Ei midagi erilist ausalt öeldes. Aga see on maitse asi. Võibolla oli asi mu valitud "supremes" mis oodatust halvem oli.

Aga sellega, et maailm väike on ja inimesed muutuvad, olen mina täiesti nõus. Järjekordselt mööda Pärnu tänavaid rattaga ringi tiirutades kohtasin mina oma endist klassiõde kellega pole pikalt suheldud. Mõlemal imestus suur aga positiivne. Numbrid vahetatud ja tiirutamine jätkus.

tuulest puhutud

merekarpide meri

uiui

lihtsalt ilus

silddd

Tsuhh tsuhh

Pärnu, hoia alt.. siit ma tulen! Ohhoo, nädalakene puhkust ka väljaspool kodulinna. Milline rõõm ja leevendus.
Ja siin kahe inimese kompud:

Positiivsed tulnukad

See feeling mis sa võid saada ühelt vabaõhukontserdilt headelt eesti muusikutelt on lihtsalt võimas. Vaiko Eplik ja Chalice oma kuradima heade sõnumitega. See lihtsalt tungib hinge ja tunne on selline nagu oleksid mõne keelatud aine laksu all. Hoolimata vihmast on rahvas kogunenud üksteise külje alla ja naudib mõnusat muusikat suitsusingi lõhnas. Isegi päike naeratab pilve tagant. Selliseid üritusi nagu see siin hetkel oleks rohkem vaja rahvale, olen meelt. Tallinna merepäevad 2012.

Ma olen täielikus muusikatransis.

tomorrow is another today, today is another tomorrow

Ärgata hommikul kella üheksast kohutava jäätise isuga ja siis märgata milline ilm seal väljas on, läheb jäätis hetkega meelest. Vahelduva eduga sajab päikest ja paistab vihma ja sekka ka veidi äikest. Uimaselt võileibu tehes küsid endalt kas tuleb jälle üks unine kodus magamise päev.
 Hiljem kõmpisin siiski poodi ja lubasin endale selle jäätise millest olin ammu unistanud. Aii, millised süümekad tulid peale seda. Veel materiali juurde olemasolevale päästerõngale. Aga ma lohutasin end sellega, et eks ma siis treenin selle võrra rohkem järgmine kord. Lootus jääb.
 Sõin oma eilseid ahjukartuleid milled ma ahju unustasin. Õnneks küll mitte nii, et ahi veel töötas, selle olin välja lülitanud. Aga kartulad maitsesid eile palju paremini kui täna. Olin need vist liiga üle maitsestanud. Viimasel ajal kasutan üldse neid maitseaineid igal pool. Teen omaloomingut tihti. Curry, teryaki ja soja kaste.. omnomnom! Aaah.. ja shusi, sellest ei ütleks ära praegu. Keegi viitsib tuua äkki?


Vaatan ja naeran siin "heeringas veenuse õlal" saate üle. Lihtsalt hämmastav milliseid pärleid eesti näitlejate seast leidub. Ja see kes neid šketse välja mõtleb, lihtsalt suurepärane. Ei ausalt, ma ei iroonitse. Kohe tuju teeb heaks. 

My kind of love

Miks see on alati nii, et kui õhtul pikali viskad ja magama jääda üritad siis ei saa, sest pea on paks ja mõtteid täis ja tahaks kõigest rääkida ja üles kirjutada? Ja siis kui tuled siia siis on tühi koht. Nagu peast pühitud. Nagu see virtuaalmaailm imeks sinu ja su mõtted endasse. Mnjah, ma vist olen maininud seda varemgi. Aga ma vean kihla, et kui ma nüüd tudile lähen kohe siis tulevad kõik asjad meelde, et millest kirjutada oleksin tahtnud.

Hetkel on elu igav olnud. Lasnamäe paneelide vahel on tegevust netu. Kahetsen otsust see suvi mitte tööle minna. Selle asemel, et aega surnuks lüüa oleksin võinud kellegi heaks tööd rabada ja selle eest veidike taskuraha saada. No aga ega see ka ju tore poleks olnud samas. Dilemma.
 Aga ma olen tänulik sellele ühele inimesele kes mu viimased paar õhtut on sellegipoolest muutnud toredaks ja meeldejäävaks. Kõnnime läbi lõputu raja, vööni kasvanud heina ning naer täidab vaikuse.

Ma värvisin oma juuksed, nüüd olen kirss. Ei, mulle väga meeldib mu uus imids. Sellest saaks justkui uut hinge ja vaheldust.

Tore on ärgata öösel 3 aeg üles sellepärast, et su kõrv jamab ja teeb kohutavat valu. Ja tuleb meelde, et valuvaigistit ka pole. Siis tuleb meelde ema õpetus, et kummeli kompress aitab (näiteks silmadele). Aga kuna seda kapist ei leidnud siis Liisu loogikaga sai tehtud piparmündi teed ja sellest siis kompressi. Ma tean, et see pani su muigama. Nii ka mind. Hiljem. Aga see üllatavalt aitas ja seda vaja oligi.

Kuulates neid uusi lemmikuid ja laupäevast sõitu lõunapoole ootama jäädes.

                                    

maasikadieet

MoiMoi üle pika aja! Soe suvi nüüd käes lõpuks kuid kui need pilvekesed ka veel eest saaks siis oleks super.
Põsed on maasikates pungil ja kõht oigab. Kuid parimad maasikad + hea muusika (It's A Man's World by Seal), mida paremat hetkel tahta.

Paar pääva tagasi sai saadetud hea sõber ära väkke. Ja lännu ta ongi.. aastaks (või vähem?). I will miss him. See-eest pidu oli vahva. Lõbus seltskond ja palju nalja. Kuigi mõningad küsimused jäid vaevama..

Kuulan siin praegu mõni tund tagasi ostetud plaati, Seal'i. Jah, ma käisin jälle shoppamas. Ei, tegelikult ma käisin kirbukal. Aunaste kirbuturul, seal staadionil.. ei mäletagi kohta õieti. Aga jah, rahvast jagus ja müüjaid oli ka kõvasti. Reklaam on aidanud. Ise napsasin sealt omale kaks plaati kaasa. Kunagi tahaks isegi minna müüma oma vana kraami mõnele sellisele. Kapid kila kola täis, nagu ikka onju.

Valge

Ma premeerisin just end koogiga. Võtsin jalad alla, kõndisin poodi ja ostsin koogi. Omnomnom

Oma viimastest päevadest ma plärama ei hakka sest lihtsalt ei ole midagi rääkida. Küll aga ma olen avastanud enda jaoks selle rõõmu, et kui julgustav, mõtlema panev ja kohati ka naljakas on lugeda teiste inimeste blogisid. Ei, seda üldse mitte paha pärast. Vastupidi, on huvitav lugeda teiste inimeste mõtteid ja lugusid. Mõnel on kohe annet. Ja siis tuleb endale see tunne et ma tahan ka nii osav olla ja nii hästi ennast väljendada. Inimesed on nii erinevad, samas nii sarnased. Vahel. Ja üldse on mind hakanud viimasel ajal huvitama inimese psühholoogia. See, et milline on mõne teise inimese mõttemaailm, milline ta tegelikult seest on. Mitte see mida ta välja näitab vaid just sisemine. Kui vaid kõikidele küsimustele oleksid vastused.

Jaanipäev möödus.. vihmaselt.. koduselt. Ahjus šašlõkki ja küünal jaanituleks. Ja nii iga aasta..

spunk

Aga mina käisin täna loooomaaias. Üle pika aja :) oma väikse armsa sugulasega. Väga lahe oli. Siin üks Timon ka teile. Niiiiiiiii nummi.

Vot mina ei saa aru meestest. Ma pole kindlasti ainuke, aga nii see on..

Alati mul igasuguseid asju peas ja mõtteid, et millest ma võiks kirjutada või nii, aga nii kui ma siia tulen ja ekraan ninaees on, siis on kõik lännu. See internet imeb kõik mõtted. Plus ma nägin täna kohutavat unenägu. See ei puutunud küll asjasse aga mis siis. Minusugusel ei tasu õhtul hilja mingit tapmise arvutimängu mängida. Tagajärg on kohutav öö. 

Mida vaiksemad oleme, seda rohkem kuuleme.

oh mu blogi blogi blogi.. ma ei ole sind külastanud juba terve nädalavahetuse. Oh mind küll.

Mul on olnud tore nv. Oma šašlõkist jäin ma küll ilma aga selle eest sain muud head sööki. Ja no see eilne ilm oli küll täiesti super. Ei, päriselt kaa. Vahelduseks üks vabalt kodus istumise ilm.
  Ja täna.? Täna ma otsustasin külastada oma vana klassiõde. See feissbuuk on ikka ütlemata hea asi vahel. Ma teen edusamme. Jälle.
  Ma olen nüüd viimaste päevade jooksul ära söönud vähemalt 5 kilo mureleid. No ei saa muud moodi. Liiga head. Turul, 4.80 kilo. Ahh.. just panin viimased suhu. Homme uute järele? Maasud ei ole veel nii head. Need Poola omad on nagu plastmassist. Maitset netu. Häid Eesti maasikaid ootama jäädes.

Ja ma alustasin uuesti oma hetke lemmiku raamatuga. Teist korda. Anna-Leena Härköneni "Ei kiitos". See on liiga hea, et mitte lugemata jätta. 

Good book (Y)

Mul on igav

Ma ei vastuta nüüd selle üle mis ma siia kokku kirjutan. Sest siis kui mul on igav, on mul kalduvus hakata rääkima, rääkima ja rääkima. Ja plus see, et mulle just veidi aega tagasi jälle mäkra mängiti. Aitäh!
  Kell on natuke 11 läbi ja mul ei ole und. Telekast ei tule midagi ja kellegagi rääkida pole. Karu tuleb, karu läheb. Tead seda reklaami onju. Kellukese oma. Niii hea. "Karu tuleeb, karu läheeb." Mõmm mõmm. Umpa umpa killa kolla. Seda on kindlasti jõle huvitav lugeda. Hiljem. Tead, ma olen vist liiga tundlik inimene. Ja mu tujud kõiguvad liiga palju. Huhh.. õudne. Ma ei taha niimodi. Tehke midagi. Öääää..
  Ja mu ülemised naabrid on omale elevandi jalgadega hobuse ostnud vist lemmikloomaks. Siuke tatsamine käib iga hommik ja õhtu. Äratab üles ja magama ei saa jääda. Plus keegi on õppind klaverit mängima ja nüüd on peaaegu iga õhtu isiklik ebakõlas konsert mul. Vähemalt üks hea asi selle juures on. See ei ole viiul.

 Sõbranna on ära Jaapanis, juba teist nädalat. Ma tahan kaa ära siit. Ma tahaks Londonisse. Ja Pariisi. Ja veel kuskile. Igalepoole. Mulle meeldib reisida. Need punktid on mõttepausid. Ise olen käinud vaid paaris kohas. Pole saanud võimalust nii palju kui tahaks. Aga tulevikus on suured plaanid.
 Ai, mu selg on kõrbend. Valus on. Kriibib. Auch. Ja uni tuleb vaikselt. Tipa tapa. Mul on paha tuju. See ei ole meeldiv. Ja kõik ainult ühe inimese pärast. No täitsa nõme ju. Keegi teine ei laskes oma tujul langeda sellise asja pärast.. pff.. aga olgu, ma lähen ära magama. Homme jälle päev. 

punane, punane, punane..

..punane, punane, punane. Mind ei saa lasta randa. Ma kuritarvitan päikest. Just nii, sai tänagi käidud. Nüüd veel hullem. Pikali üldse visata ei saa. Ausalt, ma panin kreemi aga no ikka. Ikka kiskus välja. Ilm oli liigahea, et tänast päeva kodus veeta. Tegelt ma ei ole üldse rannas istuja. Ma olen pigem nagu kala vees. Ma olen selles suhtes rahutu ja püsimatu, et kui ma olen nii paar tundi seal pikali olnud siis mind kisub kuskile liikuma. Aga kuna vette veel ei saa -liiga külm- siis ma üritan ära kannatada :D
 Ja mis oli tänase käigu parim punkt -mu plätu otsustas katki minna. Just siis kui mina bussile jooksin. Made in China. Aga eks ma siis paltserdasin koju palja jalu. Mõnus. Oh neid pilke mis mind saatsid..

Mulle täista istub see blogimine. 

ole see kes sa oled!

Käidud ja kõrvetatud! Ma olen nii tubli, unustasin päikesekreemi koju ja nüüd olen punane. Käed, turi ja jalad. Nagu päkapikk käin ringi. Pole paha. :D 

sobib selle teemaga hästi, eksju

päike - siit ma tulen

Nonii, ma otsustasin, et ma lähen nüüd uuele katsele. Istun sadula selga ja väntan randa. Pilvi pole ja päike sirab. Okei, tuul on aga ehk selle elab üle. Vist.

Mul pole üldse inspiratsiooni nende pealkirjadega

  defineerige mulle sõna suvi? Ma olen nagu aru saanud et suvi on soe, päike, liiv ja merevesi. Aga ei. Meie Eestimaa suvi on nagu ta on. Hihi.. alguses külma terve juuni kuukese ja siis näitame veidi rohkem seda päikest, aga palun. Ega enne Jaanipäeva midagi head loota ei ole. Tänaseks lubas 20 kraadi.. neid tselsiuseid. Lähen siis mina suurte plaanidega randa ja mis ma tunnen, külm tuul puhub näkku. Eino tore. Istusin mina seal siis tunnikese, ise mõtlen suure uhkusega, et küll ma vastu pean. Loen, lahendan ristsõnu ja tunnen elust mõnu. Kell oli kaks ja siis viskas üle. (Olgu õeldud, et kohale jõudsin niiumbes 12 aeg.) Koju tagasi. Niipalju siis heast ilmast. Plus see, et pilves oli. Nami. The good thing is et vähemalt sai ratta üle pika aja toast välja ja vändatud veidi.

 Ahjaa, see suur et, ma käisin üleeile Nõmmel. Nõmme seikluspargis. Wow. Ei, tglt ka, lahe oli. Mul on siiamaani kaks suurt uhket sinikat hiilgamas mu mõlemal jalal. Üks vasakul, teine paremal. Mõlemad täpselt sama kohapeal. Ja sääskede lõunaks olemiseks ka ei pääsenud. Ründasid mind küll eest ja tagant, vasakult ja paremalt. Nüüd olen täitsa söödud. Veel terve hulk emaseid sääski sai oma võsukestele süüa ja nüüd nad lendavad seal terve perega otsides järgmisi ohvreid. Ja ei saa ka mainimata jätta, et mu lihased pole enne nii kanged ja valusad olnud kui praegu. Nummi. Aga see käib asja juurde. (:
 Too päev oli õnneks hea ilm ja nalja sai palju. Ahh, ma olen nii õnnelik et mul akrofoobiat ei ole. Kuigi nendel puudel turnimine võttis kahtlemata vahel seest õõnsaks. Ma sain oma adrenaliini laksu kätte küll. Kes pole käinud, sel soovitan. Kui just kõrgust või midagi muud taolist ei karda. :P
 Aga benji- ja langevarju hüppe tahaks küll kunagi ära proovida. Plus kuumaõhupalliga sõita.

Aga ei teagi mis veel. Mõtted said otsa selleks korraks. Eks see õhtu annab tunda. Uni tuleb ja tuleb ja tuleb..

Head ööööd! (naljakas on seda kindlasti päeval lugeda, sel juhul) Tsäu pläu!!!

Eile ja täna

Heips!

 Õhtu jälle käes ja ekraan nina ees. Mõtlesin, et panen siia ka midagi kirja. Telekast ei tule hetkel midagi, ainult õudukas. Õudukad mulle peale ei lähe. Ei suuda neid ausaltöeldes vaadata. Keerasin ära. Aga varsti ära magama siis vaatan und. Loodetavasti seekord midagi arukamat. Täna olnud huvitav päev. Sai avastatud oma enda vanalinna. Elad küll siin juba sünnist saati kuid alati võib midagi uut avastada.
 Täna sai käidud Oleviste kiriku tornis ja Toompeal vaadet nautimas. Ja muidu vanalinnas jalutatud. Ilm oli soe ja ilus. Õige suvi hakkab vaikselt ilmet võtma. (:

Siin ka pisike pilt :)

















 Aga eile? Eile kokkasime sugulasega. Avastasin enda jaoks uue ja lihtsa ja väga maitsva retsepti. Olen teinud seda nüüd omale kaks päeva ja mõtlesin temalegi õpetada. Kokkamine on üks minu kirgedest. Armastan teha süüa, eriti küpsetada. Panen sellegi retsepti siis siia kirja.

Lihtne shampinjonidega wok

500 g shampinjone
pakk woki nuudleid
pakk (u.300 g?) woki köögiviljasegu
natuke oliivõli
u. paar spl soja kastet

Prae seened. Lisa nuudlid (kasutasin neid spetsiaalseid woki nuudleid, ei mäleta kahjuks nime). Tee nagu pakil. Ei pea keetma, kuid lisa nuudlitele vähehaaval segades vett kuni nuudlid pehmenevad. Seejärel lisa õli ja soja kaste. Sega. Nüüd lisa woki köögivilja segu ja sega niikaua kuni kõik on hoolikalt segamini. Anna olla paar minutit. Ja valmis see ongi. Maitse!

Mulle väga meeldib ja väga lihtne teha ka. Võtab raha ja aega vähe. Head kokkamist!

Ja head öööd! :)

Õhtust!

  Nonii, siin ma nüüd jälle olen kirjutamas oma järgmist postitust. Aega on läinud mõned päevad aga asja saanud. Nüüd on suvepuhkus käes ja vabad päevad. Hilja üles, hilja voodi. Olen nautinud seda puhkust juba paar päeva ja tegemist on olnud. Kaasa arvatud see et, Mina, kes on selline vaikne ja tagasihoidlik olen saanud mõned uued tuttavad ja käinud paaris endale uues kohas. Milline saavutus jeei (:
  Tänane on läinud mõnusalt, sai käidud vana patarei vangla uues kohvikus. Ehk ütleb kultuuri kilomeetergi midagi. Kutsuti täna kaasa, et tule, lähme. Kohvik on mõnusa kohapeal, mere ääres ja vaatega sellele. Tundub, et koht ei ole veel rahva hulgas tuntuks saanud, seega väga palju inimesi sealt täna läbi ei käinud. Võimalik, et ka tänane vihmane ilm mõjutas seda. Aga, kohvik on iga päev 9-21 lahti, kaasa arvatud vangla muuseum (see küll veidi vähem). Peale muuseumi külastamist on kindlsati mõnus puhvetist läbi astuda ja midagi hamba alla võtta. Soovitan kindlasti külastada.
Lisan reklaamiks ka lehekülje: http://www.patarei.org/est/

  Mis siis veel huvitavat? Nagu ma mainisin, on mul suvepuhkus. Koolis. Lõpetasin gümnaasiumi esimese klassi, ehk siis 10.-da. Tunnistus oleks võinud küll veidi parem tulla aga nagu see keskkool juba on raske ja suvi ukse taga siis õpilased muutuvad laisaks ja eks see annab hinnetes tunda. Nagu ka minul. Aiai. Aga järgmisel aastal uue hooga.
  Tuli veel meelde, et laupäeval sai käidud vabaduse väljakul Euroopa päeval. (Tead küll eksju, ei viitsi pikemalt seletama praegu hakata.) Olen ennemgi kuulnud vabatahtilkes noortest, kes on käinud ja näinud Euroopas ja mujal maailmas ja isegi mõlgutanud neid mõtteid, et kas oleks hea kogemus minna. Kuna see võimalus on ainult üks kord per nägu siis peaks võimalikult hoolikalt kaaluma. Noh, igaljuhul, seal siis oligi üks vabatahtlike telk ja külastasin isegi, sain targemaks. Mind ikka kisub see kuidagi. Aga kuhu vahele ma selle aja sokutaksin. Hetkel, kooli ajast ei saa, tähendab tahan käia need 2 klassi veel ja lõpetada kooli. Peale seda ideaalis Tartusse, ülikooli. Mõtlesingi, et kui esimese korraga Tartusse sisse ei saa (ptüi ptüi ptüi) siis võikski kasutada vabatahtliku aastat ja avardada oma silmaringi. Ei teagi veel mida teha või mõelda, aga eks sinna aega on. Kui keegi oskab head nõu anda või omadest kogemustest rääkida siis loen huviga :)

Seniks vast siis kõik, jäingi päris pikalt jutustama.

Head ööd ja järgmise kirjutamiseni!

Sissejuhatus

 Heip!

  Kõigepealt ütlen ära, et olen siin täiesti uus ja kõik on mulle uus, seega avastan alles kogu seda värki siin. Noh, see selleks. Peaks vist nüüd endast midagi mainima, kuid ma ei ole selles just kõige parem. Aga, ma olen üks täiesti tavaline noor neiu, sõbralik ja rõõmsameelne (ennast kiitmast ma ei väsi). Mul on omad kiiksud, rõõmud ja mured, nagu arvatavasti kõikidel teistelgi. Ma olen selline vaikne ja rahulik ja isemoodi mõttemaailmaga. Armastan lugeda raamatuid, klaverdada, lebotada ja niisama elust mõnu tunda. Loomingulisusest mul puudust ei tule, lendlen tihti omas maailmas ja mõtisklen.
  See minu suveblogi on ka mõttega loodud, et ma nüüd samas katsetan ennast ja samas kirjutan oma mõtteid ja tegusid üles. Mõtlesin, et panen iga päev, üle päeva või kord nädalas, kuidas juhtub, midagi kirja. Jagan oma elu selle virtuaal maailmaga siin. Ma ei ole küll mingi eriline kirjutaja inimene, seega mu tekstid on lihtsad. Kirjutan rohkem ise-endale. Ja minu kirjakeeles võib olla vigu kui palju, sest selle eesti keelega on jäänud veidi õpingud pooleli.
  Kuigi ma olen kuidagi sellise iseloomuga, et kui mulle mõni idee kõlks pähe torkab siis olen ma indu täis ja mõtlen, et nüüd ma teen selle ära siis tihti jäävad need mu projektid kohe sinnapaika. Sellepärast on mul ka neid pooli olevaid mõtteid tohutult. Ehk siis õnnestun see kord paremini (:

Selleks korraks siis vast kõik, järgmise postituseni!