Puhkusest

Käidud, nähtud, raha kulutatud. Cantervillas siis.
Eile vurasime Otepääle Cantervilla lossi poole. Jõudsime 12 aeg kohale aga õnneks lasti juba tuppa. Alguses ei osanud kohast midagi palju arvata. Maja väljast ja seest ilus aga ei teadnud mida oodata. Vastuvõtt oli meeldiv ja aina meeldivamaks läks pererahva suhtumine meie poole. Pererahvaks vanemapoolsed mees ja naine. Nagu hiljem teada saime siis abielus juba 40 aastat. Nemad on ka koha üles putitanud. Varem oli maja olnud ravihaigla vms. Piinlik küll aga täpselt ei mäletagi hetkel.

Jõudsime oma tuppa nr. 33. Esimesena jäi silma suur kahekohaline voodi ja siis pisipisike teleskoopteleviisor. Tuba ise oli väike aga hubane. Ka wc ja dušši nurk täitsa olemas. Meile väga meeldis. Kogu maja oli sellist vanaaegset hõngu. Nagu oleks natuke ajast tagasi läinud. Seintel palju maale ja pilte, mööbel väga kaunis. Päris mitmel toal ka oma nimi. Krahvinna ja krahvi tuba, roosa tuba ja kummituste tuba.

Hooneid on kaks. Kõrval on ka veel cantervilla mängumaa mis kuulub samasse kompleksi kuid hotell on selline nö. kahemajaline. Mitte kahetoaline aga kahemajaline. Peahoone ja väiksem kõrval kus on spa ja mõned toad veel. Neid kahte ühendab maalune tunnel. Seda piki käisime mitmeid kordi.

Spa on väike. Kaks sauna, tavaline soomesaun ja infrapuna. Mullivann ja pisem bassein. Meie kasutasime põhiliselt mullivanni. Sauna ka aga vähem. Tundus et väljas oli ka tünnisaun kuid sinna ei saanud. Lisaks ka soolakamber aga sinna ei jõudnud. Meie kinkekaardi paketti kuulusid ka veel massaaz ja parafiin hooldus jalgadele. Massaaz oli mõnus, parafiinhooldus samuti. Ütleme nii, et see koht ei hiilga ega uhkusta kuid pakub omaltpoolt parimat. Pererahvas teeb kõik et külaline tunneks end hästi. Seda oli tunda. Tere õhtust ja tere hommikust ja naeratused. Väga hea.

Oli isegi natuke kahju ära tulla. Rahvast tundus vähe läbi käivat aga eks see ole, sügis-talvine aeg.

Aga ilma autojamata ei saanud ka seekord. Laupäeval otsustas auto välja surra ja jäime kenasti teeäärde. Thänk kaad, et kursaõde oli mehega Otepää poole sõitmas just ja tulid päästsid meid hädast. Vedasid meid otepääle autoga ja siis käisid veel vajaliku jubinat Valgast tooma. Oeh, ma ei jõua neid ära tänada selle eest. Eks omad käigud jäid neil seepärast käimata. Õnneks kõik sai korda ja auto liigub. Täna liikusime veel autoga Sangaste lossi juurest läbi, edasi Võrru, sealt Suurele Munamäele ja Ööbikuorgu. Lõpuks tagasi Tartusse ja nüüd ühikas.

Aga davai selleks korraks, SNKT hakkas. Ma süvenen nüüd.
Cantervillasse tahan kunagi tagasi!