Aasta!

Täpselt aasta tagasi oli see päev kui mina ja minu kallis esimest korda kokku saime ja kõrvuni armusime. Ja see armastus on kestma jäänud ja kestab igavesti! Palju õnne meile! ♡

Hoolimata sellest, et bussis jubeee palav on. Ei, mitte tööle seekord. Saan ristiemaga hoopis kokku. Lubas mulle oma kunsti inimese kätega teha ilusa pulma kaardi, mis kalli õele kingiks läheb. Ma veel ei tea milline see on.

Nädalavahetusel olime siis Jõhvis ja väga tore oli. Väike Sander on ka juba täitsa mees ja suur sõber minuga. Tegelikult on ta kõigiga, kes vähegi nalja oskavad talle teha, suur sõber. Nagu kõik umbes poole aastased. :) Midagi väga erilist Jõhvis ei teinud nagu. Külalised käisid ära ja mahtusime väga hästi kõik kuskile istuma ja magama. Hehee.

Arstilt sain ka eelmisel nädalal teada, nagu ma arvasin juba ette ära, et see tuleb närvidest. See on muö närvivalu. No tuöe taevas appi. Aga võibolla on tõesti.. Perearsti vahetan ma igaljuhul välja.

Raffaellot tahaks

Hola Hola

Täna juba selg parem. Võrreldes eilse õhtuga. Aga see valu tuleb ja läheb. Sain ära käidud perearstil ja tal ei olnudki paha tuju täna, võttis sõbralikult vastu. Aga selg sõbralikusest paremaks ei läinud. Ilmselt on põletik ikkagi lihases. Perekas kirjutas geeli ja valuvaigisteid mulle ja käisin veel röntgenit tegemas. Homme helistan ja küsin mis seal siis näha on. Tahaks seda ka teada, kas mu diski jama on ilusti tagasi tõmmanud, poliitiliselt korrektne nüüd. Kiropraktik ka helistas täna tagasi ja küsis, et kuidas on. Oli eile unustanud lihtsalt helistada. Palus, et kas tema saab ka äkki röntgen pilti näha, kui saaksin koopia. Eks siis homme küsin.


Peale seda ruttasin tööle, et väga tunde ei kaotaks. Homme jälle ja õhtul juba Jõhvi poole. Loodetavasti tuleb mõnus ja sõbralik koosviibimine heas seltskonnas :) Ei kujuta küll ette kuidas pisikesse, või noh, keskmisesse 3 toalisse korterisse mahutatakse 10 inimest. Magama. Ahh, küll me ära mahume.

Enda ema pole ammu näinud. Ega ilmselt enne augusti lõppu ei näe ka. Kui ta just ise ei kavatse enne siia poole lahte tulla.

Selg.

Öeldakse, et killud toovad õnne. Noh, meil peaks nüüd seda õnne kuhjaga jätkuma. Mõned päevad tagasi suutis kallis kogemata ühe taldriku ära lõhkuda ja minul läks nõudepesuga klaas kildudeks. Tõmbasin ühe teisest välja ja alumine kolksatas katki. Oh ei.

Õnne peaks küll olema aga minu selg küll õnnelik ei ole. Eelmistest seljavaludest sain ilusti lahti aga nüüd on järgmine, veel hullem. Ma ei ole sellest ennem rääkinud, aga

Peale diski jama hakkasid kerged lihasevalud selgroo kõrval alaseljas. Arst, kiropraktik, võttis mult kerge vaevaga kuid vaevanud seljavalud ära nagu niuhti. Esimese korraga. Mees, kes tegi imet. Aga see sama arst ütles mulle, et need valud on tavalised, lähevad üle. No nii ma siis ootasin, et üle läheksid. Kergelt valutasid, oli selline väsimus tunne, kord vähem, kord rohkem, sõltus päevast.
  Nüüdseks umbes 5 päeva tagasi käisime kalliga jõusaalis, kus oma tavapäraseid kükke tegin ja umbes 20nda juures olin, käis sealt samast alaseljast väga hull valu läbi ja sinna ma jäin. Oigama. See oli jube valus. Sinna lõpes ka mu tolle päevane jõusaalis käik. Õhtul aga asi läks veel hullemaks. Mu valud olid peaaegu et väljakannatamatud. Mõtlesin veel, et äkki kutsun ikka kiirabi ka aga ei, las ta jääda.
  Järgmisel päeval sain veel kuidagi olla aga siis helistasin tagasi sellele samale kiropraktikule, kelle juures viimati kuu tagasi käisin. Samal päeval sain õnneks juba aja ja käisin ära. Mudis natukene ja lõdvestas seda paganama valusat lihast ja juba oligi parem. Leppisime kokku, et helistan täna, kolmapäeval uuesti ja räägin kuidas on. Üleeile ja eile oli kõik juba väga lootust andev kuni eilse õhtuni. Siis lõi jälle valutama. Täna on valutanud ikka ka korralikult. Nii ma siis vedelengi päevad läbi voodis. Õnneks on nüüd olnud 4 vaba päeva järjest või midagi sinna kanti. Homme pean aga tööle minema aga ma ei kujuta ettegi kuidas ma hakkama saan kui ma isegi voodist korralikult püsti ei saa. Ainult paremal küljel pean end kuidagi veeretama. Kummardada ei saa, allapoole toetuda kuskile ei saa. Ainult põlvist alla lastes. Öelge siis nüüd mulle, mis mul viga on.. Homseks sain õnneks perearstile aja. Tööle lähen hiljem ja loodan, et saan ka äkki kohe vereproovi andmas käia või mujal. Saaks kiiremini teada mis mind vaevab ehk. Kiropraktik arvas, et suure tõonäosusega on see lihas, mis on krampi tõmmanud aga ei teagi enam. Täitsa võimalik. Vaatame. Jälgime.

Jube palav on ka väljas. Aga ma ei nurise, vähemalt ei saja ja ole kole ilm :) Ülemusega sain ka räägitud. Olen ära teeninud 15 päeva puhkust mille ma enne augusti lõppu saan ja siis täitsa lõpus tulen ära oma toredate kolleegide juurest. Kurb tegelikult.
 Peangi ülemusele nüüd kirja saatma. Ametlikult. Aga ma ju ei oska kirjutada seda. -.- Öeldi, et vabas vormis aga see just kõige hullem ongi. Mina, see ja see, soovin ametlikult lahkuda töölt sellel ja sellel kuupäeval? Südamlikud tervitused, Maasikas. Näh. Nii lühike jääb ju siis. Ma kohe üldse ei oska ühe lauselisi kirju saata. Töö juures peab ka vahest ja siis pidevalt on see tunne, et tahaks midagi mitte vajalikku või ülemäärast juurde lisada aga no pole ju mõtet. Nii igav on neid ühe lauselisi kirju lugeda ju.?

Hõissa vihm

Just hommikul nägin uudist, et halvad ilmad on seente hinnad lakke tõstnud. Meie õnneks on olnud vähemalt viimase nädala jooksul ilusad ilmad ja nüüd kui mina tööle pean minema siis sajab vihma. Ohh kui tore. Ja juba esmaspäevast lubab jälle väga sooja ilma. Väga õige värk! Hästi ajastatud. Ilma irooniata. 

Ma millegipärast viimaselajal avastan end blogi kirjutamas just enne tööle minekut. See tuleb ilmselt sellest, et muud pole ka siin bussis teha. Vahest jääb ainult aega napiks kui palju jutustada on. 

Ma ei mäleta kusjuures praegu üldse mis me eelmisel nädalal tegime, enne neljapäeva. Täiesti tühi auk. Kolmapäeval ma ilmselt olin tööl ja ma mäletan ainult seda, et tahtsin seal blogi täiendada aga nii kiire oli, et ei jõudnudki. Aga neljapäeval vurasime juba Tartu poole kallimaga. Või noh, rong vuras ja meie ratastega selle sees. Plaan oli juba pikalt käia ära ja dokumendid kooli sisse viia, et sügisest oleks kuhu õppima minna. Nii me siis läksimegi kaheks päevaks Tartusse. Kuigi ega miskit palju muud seal teha ei olnud nüüd. Tiirutasime täitsa tühja ringi.

Ööbisime Looming Hostelis. Just see sama kus ma kaks aastat tagasi käisin veel emaga. Tollest korrast jättis see hea mulje ja nii oligi lihtne tagasi minna. Midagi oli sisustusest muutunud aga ma siiani ei saa aru mis. Ma küll sain aru kust aga see kuidas seal enne oli, seda ma ei mäleta. 

Niisiis reedel läksime minu pabereid kooli viima. Lootsime, et ei ole vaja tagasi mul minna eraldi vestlusele aga kus sa sellega. 5. august tagasi. Võibolla peab ka 6. Aga ööseks ei jää. Läheb edasi tagasi bussisõiduks. Seega tuleb mulle pöialt hoida, et ma saaksin ikkagi kahe aasta pärast jälle kooli lõpetada aga seekord pagar-kondiitrina. :) 

Sellega seoses muide mul tuli meelde mis ma eelmine nädal tegin ja milleat kolmapäeval kirjutada tahtsin. Ma tegin ju kaneelisaiakesi ja pitsat mehele. Just. Mõlemad tulid väga head ja saiu tuli jube palju. Aga seda ma ei tea mis ma neist kirjutada tahtsin. Seega see jääb ikka tühja mäluauku. 

Eile käisime merepäevadel. Saime kolme eurose sõidu ühest sadamast teise pisikese purjekaga. Mõnus! Ja pärast veel hüppasime jõusaalist läbi kus ma oma selja päris valusalt suutsin ära nikastada. Minu trenn jäi seega lühikeseks. Pean ikka tagasi arstile minema kus kuu algul kontrollis käimata jäi. 

Oeh jah. Aga nüüd ma olen oma argielust padranud küll selleks korraks. Aitab küll. Kohe jõuan tööle ka.

Head tööpäeva mulle!

Vabad päevad

Heiparalla. Mul tuli isu millestki kirjutada aga ma ei oska jälle alustada kuskilt. Viimane tunnike on veel tööl ja peab ju kuidagi sisustama selle. Noh, mis ma siis viimastel päevadel teinud olen?

Laulupeol käinud ja veel natuke laulupeol käinud. Laupäeval ja pühapäeval käisime siis ilusaid laule kuulamas ja ilusaid inimesi vaatamas. Ja päikest võtmas. Tegelikult päike võttis meid rohkem. No niimodi lõõmas, et jube. Ma põlesin küll ilusti ära. Mul ongi mingi teema selle päikese võtmisega, et ega ma kohe pruuniks ei lähe. Kõigepealt ikka punaseks. Ükskõik siis kas päiksekreemita või päiksekreemiga. Ainuke vahe on selles, et päiksekreemiga pean lihtsalt kauem olema väljas, et üldse midagigi külge hakkaks.

Aga ei, laulupidu oli.. normaalne. Oleks oodanud veidike rohkem sellelt aastalt või korralt aga rahule jäin ikka. Nagu ma aru sain siis kallile väga peale ei läinud see pidu. Tema rohkem öölaulupidude fänn. Varsti üks jälle tulemas, eks ole näha kas siis lähme kohale või mitte.
 Rahvast oli aga laulupeol tohutult (nagu delfi/õhtulehe/postimehe jne. veergudelt võib lugeda ja näha). Hästi läks kui kuskile istuma said. Meil õnnestus saada. Paljud aga valisid ise vabast tahtest koha puude alla, kus hiljem kergelt jahegi hakkas, samal ajal kui muud küpsesid lageda taeva all.

Peale pidu oli mul veel kaks vaba päeva ja need ma kulutasin ainult logelemisele, sest lihtsalt nii palav on olnud viimastel päevadel, et ega ei tahagi midagi suurt ette võtta. Rannas käisin kaa, jaa, lausa kaks korda. Ujumas ka. Niii hea värskendav vesi oli. Homme jälle vaba päev, sooja ja ilusat ilma lubab ka, niiet ma ei luba, et homme koju jään.

Muud polegi teinud. Uudiseid ka suuri pole. Ega logelemise kõrvalt väga aega üle ei jää.

Näed, ongi 15 minutit jälle sisustatud. Kliente pole ka käinud, ega enam ilmselt suurt ei tule ka. Jätkan tiksumist siis vaikselt. :)

Loomaaed

Mul läks täitsa meelest ära rääkida sellest, et üleeile käisime loomaaias. Ei. Üle üleeile. No teisipäeval igaljuhul. Kadi&co tulid meile Tallinna külla ja läksime loomaaeda. Vihma küll sadas aga rahvast oli küll päris palju. Väike Sannu on veel nii väike, et ega tema ei jaganud midagi kus me oleme ja miks. Või noh enamus aja ta küll magas kärus aga hülged näiteks nägi küll ära. Ma oleks tahtmud lasteloomaaeda ka minna aga see jäi järgmiseks korraks. Vihm ei kavatsenudki järgi jääda. 

 

   

  

Uni

Jube palav on siin bussis. Sest õues on jätkuvalt (õnneks) soe.

Ma nägin unes täna, et olid vanalinnapäevad ja ma läksin kuskile töötuppa kus tehti martsipanikujukesi ja ma sattusin nendest nii vaimustusse. Küsisin veel, et kas nad koolitusi ka pakuvad. Jäigi jutt, et võtan neilt telefoni numbri ja helistan millalgi. Rääkisin veel neile, et oi kui lahe oleks käia koolitusel enne kui pagar-kondiitriks õppima lähen. Et siis on juba mingisugunegi põhi all. Seal samas voolisin veel ühe kujukese valmis ka. See oli vist karu ja koera vahepealne olevus. Ja mingil hetkel lõpes uni ära. Vahest näen ma veel kahtlasemaid unesid.

Aga bussis on ikkagi jube palav. Rahavast täis ka. Kuhu kõik sõidavad sellisel kella-ajal? Ma lähen näiteks tööle. Aga enne lippan piletilevist läbi ja võtan meie laulupeo piletid. Avastasime eile, et meil vist valed piletid. Või noh õiged aga valele päevale. Ei taha sellest põhilisest, kõige tähtsamast kontserdist ilma jääda. Rahvas juba koguneb lauluväljakule. Laululapsed ilmselt lähevad proovi tegema. Jap. Nii on. Lava on üsna rahvast täis. Proovid käivad täies hoos. Homme siis lähme meie ka. :)

Enne seda tuleb ainult tänane tööpäev üle elada. Kohe üldse ei viitsiks täna minna sinna.

Laulupidu

Jube hea ilm on. Ja lauluväljaku meeskond on juba valmis nv laulipeoks kuhu me alles pühapäevaks jõuame. Aga ilm on küll jube hea. Nüüd võib öelda et suvi on. Ei ole liiga kuum ka. Hoiame siis pöialt, vähemalt nv oleks sama ilus. Lubavad küll vähemalt need ilmajaamad. :)