Eile õhtul oli tuju hea, sest tegelikult on kõik hästi. Haiglasse tulin samuti hea tujuga, tegelikult ju natuke nagu põnev ka, et mis mind ees ootab. Kui aga käisin oma arstiga rääkimas siis jõudis korraga jälle reaalsus tagasi. Tegelt ka, ma olen nüüd siin. Ja homme on opp. Homme hommikupoolikul millalgist.
Arst võttis veel paar allkirja, et olen nõus mis minuga tehakse. Kokkulepe on hetkel järgmine: lõikavad lahti ja olenevalt sellele mis sealt vastu vaatab siis teevad otsuse. Variant 1: siirdeid pole palju juurde tekkinud. Võetakse kiirbiopsia ja selle järgi otsustatakse kas tuleb kardinaalne lõikus (emakas ja munasarjad) või mitte. Variant 2: siirded on kõhus laiali, lõigatakse kohe kõik välja ilma kahtlustamata.
Noh, mis see parem ja halvem variant on, ma ei teagi. Parim on see, et vasak munasari ja emakas jäävad alles ja paranen täielikult peale ravi. Halvim on teadagi mis aga sellele ma ei mõtle, ma ei kavatsegi kuskile siit ilmast lahkuda, nii hea on elu! Hoidke alt, siit ma tulen, tervemana kui kunagi varem!
Lisaks sain teada, et õhtul tullakse tehakse kõhtu süst, trombide vastu. Saan ka kaks tabletti, rahustit, ühe õhtul ja teise hommikul. Täna rohkem väga juhtuma ei hakkagi vist. Homme siis hakkab trall pihta.
Oeh, tegelt on raske küll. Aga kõik läheb kõige paremini. Arstid on proffessionaalid ja annavad endast kõik. Mina olen terve! Ma olen vähist vaba!