Moi

Hei!

Või peaks pigem ütlema Ei! Ahh, liiga diip.
Ühesõnaga ma tunnen, et pean jälle kirjutama. Ma ei taha teha uut blogi, seega jätkan siia. Kui palju ma kirjutan, who knows.
Life update:
-Tibu kalliga saab koos 6 ilusat aastat.
Vahepeal jõudsin uuesti kooli minna ja uue -ameti õppida. Eksam sooritatud edukalt. Reedel lõpetamine. Siis olen ametlikult paberitega 4nda taseme loomaarsti abiline. Hurraa! Töötan ka kliinikus alates oktoobrist 2018.

Ja nüüd siis selle juurde, miks ma siin tagasi olen. Pean end välja saama kuidagi. Proovin kirjutamisega. Kell on 11 õhtul, peaksin magama, homme tööle aga ma ei tea, kui ma nüüd ei kirjuta siis lükkan jälle edasi. Ma teen täna lühidalt.
Panen sellele asjale pealkirjaks "Minu võitlus vähiga". Või ei, liiga morbiidne, "Minu nõme etapp". Ei. Minu.. Minu lugu. Jah, minu lugu. Lihtsalt minu lugu. Kes tahab teada, see loeb, et ei saa kohe pealkirjast välja lugeda. Muhaha. Ok, ma väsisin ära. Honn