Pole ammu näinud, eks. Ma tean, ma olen süüdi. Nii tüütu on telefoniga kribada ja arvutis ma ei käinud peale viimast postitust nii palju, et oleks siia ka oma jalga tõstnud.
Kaaluga on see värk, et vahepeal jäi soiku ja nüüd hakkasime kursaõega koos uuesti end utsitama. Mõte sai alguse Lõunakeskuse My Fitnessis, kus me ühel kolmapäevasel päeval käisime ja natuke end liigutasime. Panime pead ja käed kokku ja otsustasime, et davai, nüüd võtame alla. Hetkel on asi nii, et kaal oli hommikul 106,7 ja enesetunne on väga vohh. Lisaks aitab meid exeli tabel kuhu paneme kirja oma söögid ja kellaajad. Väga super. Mind on see aidanud nii palju, et ma ei mõtle enam söögile nii nagu vahepeal oli. Lausa kinnisidee. Ja vähem söön ka. Vähemalt enda meelest. Vähemalt portsjonite poolest. Vähemalt tundub nii.. Eks ole näha mis edasi saab. Eile tegime kodust trenni ka koos, läbi fb. Kirjutasime, et nii, kõht, selg jne. Koos noh. Väga fun oli. Ja võttis ilusti võhmale ka. Vot.
Siis ma hakkasin autokoolis käima. Koolis ka. Töö jätsin ma juba ammu ja nautisin enne kooli veel puhkust. Pärnus ja Haapsalus käisime ära aga Pranglile kahjuks ei saanud. Viimasel hetkel öeldi ära. Buu. Aga nää, siin Haapsalust pilti.
Aga tore on see, et vahepeal tegi Kalla autojuhiload lõpuks ära. Niiet, nüüd, viimased kaks ja pool nädalat umbes oleme auto inimesed. Esimese korraga küll kukkus läbi aga teisel korral õnnestus väga hästi! Ega ma siis ka alla ei saanud jääda, ma regasin end ka autokooli. Samasse kus kallis käis. Nüüd on asi nii kaugel, et peaks sõiduõpetajale helistama ja esimese sõidutunni aja panema aga ma ei julgeeeee. Ma olen argpüks..
Aga tegelikult oli mul pooleli oma kooli portfoolio kirjutamine niiet ma jätkan nüüd sellega. See siin oli vahelepõige. Järgmise tekstini!
No comments:
Post a Comment
Note: only a member of this blog may post a comment.