tikrid

Yepp, and I'm still sick. Sick Chick. See on nüüd siis 5. päev? Ilmselgelt gripp. Mu viimased päevad on möödunud rohupurkide seltsis ja pliidi ääres aurutades. Numps. Köhh-köhh.
 Ma olen sõbraks saanud oma soojade sokkidega. Isegi auk jõudis sisse tulla. Ja ohh, ohh neid pabersalfakaid. Aga see, et otrivinist võib sõltuvusse jääda on jummala tõsi. Ma ei saa ilma selleta. Mu nina ei lase muidu olla. Kinni.

Jaaaaaa siiiis mul on homme vene keele sõnade töö. Laske maha mind, okei? Ausalt, ma olen nii kutu, et ma lihtsalt ei ole jaksanud õppida. Halastage mulle. Esimene 2 kukub. Alustame ilusti, alustame ilusti.
Ok, see kujuneb juba ibaks ära. Haigena võib hulluks minna kodus istumisest. Ausalt.

Teki ja padja kaisus

Yeaaah.. ma olen haige. Iga aastane sügisene külmetus on nüüd minunigi jõudnud. Nuh, vähemalt hea et praegu. Hiljem oleks juba raskemaks läinud. Kooli mõttes nagu. Nüüd ma siis lösutan siin kell 8 hommikul müsli, telefoni ja cosmo seltsis. Polegi teist ammu lugeda jõudnud. :P
Õhtuks läheb üle.. ma loodan. Peab minema vähemalt. Sõit koju ees. Ravima, ravima peab. Ja magama. Aga no mis sa teed kui ei ole und. Nüüd juba see talvine koolirütm ka sisse harjutatud. Vara üles, vara voodi. Aga mis seal ikka. Nii me elame.

Ja märkamatult on mu suveblogist saanud koguaastane blogi vms. Jätkan. Kindlasti. Kui mahti on. 

Shit.

Ma tegin ka oma blogi nüüd kõrvalistele isikutele nähtamatuks. Ma loodan, et toimib ka. Sest ega ma ju ei taha, et keegi mu elust teada saaks. Hoia ikka iseendale. Üksinda. Eino, tegelikult ega nii see mõeldud oligi. Ma kirjutan vaid ise-endale mõeldes. Et oleks koht kuhu ma saan kirjutada neid mõtteid mida mu ajuke toodab. Ja siis tahestahtmata vaikselt soovides, et äkki on kuskil keegi kes seda loeb. Samas seda mõtet tagasi ajades, et no kammoon, kes ikka loeb. Keegi ei leiagi seda üles. No ja nii see keerlebki.

Aga ma lähen sammukesi edasi. Seda sõnaotseses mõttes. "Suutsin" jõukas oma jalalihastele liiga teha. Terve õhtu ei liikund enam kuskile. Koju tulin ka longates. Linta-lonta. Emme tõi apteegist rohtu ja nii ma siis vedelesin jalad seinal. Aga nüüdseks juba parem. Kalpsates ringi nagu hobune. Noei.

MA TEGIN MUFFINEID. Wuallaa. Aga ei tulnd seekord välja. Jõle maitsetud jäid. Ainult pealt on hea, kuhu kaneeli ja suhkrut peale sai puistatud. Aga eks suure näljaga saavad needki söödud.

Ma ei tea, mul ei ole vist rohkem ideid praegu. Otsa said. Tgelt ma valetan. On küll. Aga need on lihtsalt peidus praegu. Nad pelgavad seda blogi siin. Pingsalt hoiavad ennast tagasi. Olgu, ma lasen neil olla siis. Jätkan oma surfamist ääretult lõpmatul nähtamatul maal.

Ma sööks tegelt neid praegu..

vahekokkuvõte

Ja taas on see aeg kui saab hakata koolipinke nühkima. Mu viimane vaba päev möödus kirbukal. Müüjes. Sain oma vanast kolust veidike lahti. Täitsa hästi teenib.

Oh ei, homme tuleb meile onuke kooli kaasas tore julla ja teeb klõps klõps. See ei tõota head.

Mul ausaltöeldes ei ole viimaselajal midagi eriti kohutavalt huvitavat juhtunud, seega jääb seekordki see tekst siin lühikeseks.

Isehakand hakatis

Tead, ma võtsin omale 5 päevase portree joonistus kursuse. Täna juba teine päev ja mul on siuke kahtlane tunne, et vist areneb küll. Aga eks ära hõiska enne õhtut.. 

 Meid on kokku 7 ja kõik enamvähem algajad või midagi iseõppinud. Niiet ma ei peagi ennast väga kobana seal tundma, mis on tore. (:

modellist

Ventspils 3.-5.08

Ma ei ole niipalju magusat (ja üleüldse sööki) järjest varem ära söönud kui nüüd, viimase 3 päeva jooksul. See on vaata see kui reisipeal, teisel kontinendil tahad kõike proovida ja ära süüa kõikvõimalike erinevaid asju. Need olid mu 3 päeva Lätis, Ventspilsis.
 Asualtöeldes ei ole mul hetkel inspiratsiooni midagi sellest kirjutada.. ilmselt see õhtune aeg mõjutab, seega ehk pistan mõned pildid ja rohkem juttu hiljem.

Küll aga ütlen nii palju, et ma pole varem nii kohutavalt ilusat ilutulestiku kui seal, Ventspilsi 722 sünnipäeval näinud. Tulestik millele oli lausa sünfoonia juurde kirjutatud.. waao. Ja no siis see lillefestival kus osalesid 49 võistkonda eri maadest.

Aga Ventspilsi lehmad on ülekõige.

Loomne saast

Leidsin oma pisikese märkmiku moodi asjanduse aastast 2009. Ja ma kirjutasin nii :

Igav siin üksi,
laseksin püksi.
Kuid lõppenud mu jaks
läheks koju nix-nax.

Mõnigi tund,
siin istuda veel.
Õhtulgi und,
pole mul veel.

Olin käinud too aasta tööl, vanalinnas neid suveniire müümas ja suurest igavusest kirjutanud kõiksugu luuletusi ja lugusid. Naersin kõht kõveras kui need leidsin. Ideed on lennanud. He-hee

Gurmee

Appi, appi, appi. Ma olen kõrvuni armunud Chalice ja Tõnis Mägi muusikasse. Olen nägu ilatsev koer, kes ootab oma järgmist maiustust. Kes ootab järgmist kontserti. Homme lähen mina poodi ja ostan plaadi. Kohutav sõltuvus.
  Aah.. need lugude ja laulude sõnad on lihtsalt nii originaalsed ja head. Ja see Chalice isegi on üks pull tegelane. No ma ei tea kas mul on midagi viga või olen ma lihtsalt hull aga mul on selline tunne ja tahtmine minna ja emmata seda tüüpi ja öelda aitäh. Nagu need Twilighti andunud fännid. Ta peakski praegu Epliku sünnipäeval olema, nagu ütles. Äkki ma siis täna enam ei lähe. Mõtetu iba tegelt. Va algus, keskosa ja lõpp.

Öökapi peal, klaaskuuli sees.