esmaspäeva õhtu

Tegelikult ma tahtsin siia vaid sõnad pista, kuid google ei leia mulle neid. Seega sõnad seekord kuulamiseks.

Mustikaaad

Omnomnom.. sääski ja ämblikuvõrke trotsides mustikaparadiisi hävitatud. Näpud ja suu sinine.

 Peale nii umbes 5km'st jalutuskäiku sobivat randa otsides ujuma minna on väääga lõõgastav. Siuke palavus tuleb läbi liiva trampides, et siis kui lõpuks selle sobiva ujumispunkti üles leiad, paned padavai vette. Uii kui külm. Aga eks muidugi parim osa sellest on siis kui välja tuled ja avastad, et sa ei ole kindlasti mitte üksi. Sõbrad parmud on kohe platsis ja oma lõuna kallal. Tapatalgud.
  Noh ega tegelikult nendest igasugustest söödikutest pääsu pole. Nii või teisiti kavaldavad su kuidagi üle. Ei, muidu poleks mul midagi nende vastu, kui mulle kui pidusöögile, ei jääks seda kratsimise muret.
Nuh, peale lõõgastavat ujumist veel kohalikust poest ja Mustast Luugist läbi ja oi kui ilus on elu. (:


P.S Sügeleb

sinisedmarjad

ainuke teadaolev

piki rannajoont kõmpides

hommikune udu

prangli õhtupäike

sutsufishi

Good Night!

Oi mu Tartu emajõe kaldal.. damdadadam

Peale nädalakest Pärnus, mis on selleks täiesti piisav aeg, nüüd siis ka Tartus käidud. Oioi, minu tulevane kodulinn.. tahan juba tagasi. Vaid eelnevalt paar korda ju sattunud sinna. Nüüd see kolme päevane olemine oli super. Tagasi, aitäh?! :)

Loomingu Hostelis, kus ööbisime, võeti meid sõbralikult vastu ja mõnusas atmosfääris tundsid end nagu kodus. Hommikusööki sõid ka tähtis nägu peas katuse verandal. Mõnuus..

lebohetk

meie tudumisnurk

taaskasutus

ühistuba

  Esimesel päeval kui hosteli juurde jõudsime võttis kohe kohalik kass meid omaks. Johhannes oli vist nimi. Tuli tegi mäu ja nõudis pai. Nii nummi. Too oli alumise trükikoja muuseumi kass. Rohkem ma teda ei trefanud. Ei, valetan. Ära tulles täna veel korra nägin aga seda ka läbi klaasi. Kurrnjäu.

njäuu

tegi mu rattaga tutvust

valvas

Hansapäevad ja jalutuskäigud sõbranna juhatamisel veetsid siis meie päevi. Werneri kohviku koogid.. omnomnomnom.. Ja super, et rattad kaasa sai võetud. Pärnust minnes ei olnud ju üldsegi kindel, et kas bussi võetakse. Õnneks meile sattus heas tujus bussijuht ja ruumi oli.

Omnomnomnom..

tulevik

mõned graffitid ikka kohe ON

  Ahjaa, eile õhtul sai teatrit ka vaatamas käidud, Vanemuise suvelavastust "Undiin". Nüüdsest minu üks uutest lemmikutest. Mõnus kerge, kohati humoorikas ja armas armastuslugu. Rääkimata headest, õigemini 

super näitlejatest. Mulle lähebki selline lihtne värk peale.

 Nüüd siis rongiga Tallinna poole tagasi. Uff.. raudteejaamast tuleb veel ju koju vändata. Poolteist tunnikest veel sõitu klapid hea muusikaga kõrvas. Kõrval mul siin koob oma uute varrastega. 
Ja seda kaa veel, et Tartu jaamas oli kohutavalt ilus hüvastijättu kirjeldav tekst. Lihtsalt pidin selle ka siia üles panema.

Järgmine peatus Kilingi-Nõmme

Läbi seenevihma bussiga, kogu kompsudega, Tartu poole suundub tee. Jee-jee!

Pealkirjatu

Ma olen isiksus. Ma olen selline nagu ma olen ja ma elan endale ja hetkes. Ma armastan maailma ja maailm armastab mind. Armastan kõiki inimesi kes mind armastavad.
Minu elu on kui tragikomöödia mille lõppu ette ei tea. Isegi mitte järgmist minutit. Ilus ja kole, rahu ja piin, õnn ja valu. Oeh, aga ei, huvitav on. Nagu lainetav meri mille tõusu ega mõõna ette ei tea. Mille laine kõrgused üksteisi üle trumpavad. Ja neid paralleele võiks tuua teisigi. Kuid ma kaldun arvama, et ma ei ole kindlasti ainuke.
Vahel vaatad elu läbi roosade prillide. Järgmisel hetkel aga vaevad pead kõiksugu imelike asjadega. Tänapäeval oleks nagu see elu elamine nii keeruliseks tehtud.
Mind pani sellest tegelikult mõtlema kaks viimast nähtud endla teatri tykki, tänasel ja eilsel õhtul. Omamoodi "Sinikad" ja draama "Nähtamatu maja." Ma ei hakka sisust rääkima, veniks liiga pikaks. Aga guugeldada soovitan ikka. Veel parem ise kohale ja vaatama minna kui selleks võimalust.
  Draamad need mõlemad igaljuhul olid ja meelde nad jäid. Mõtlema panev sisu ja tegevus mis on samal ajal ka nii õige ja elust enesest. Rääkimata näitlejatest kes oma tööd niivõrd hästi tegid.


P.s Suutsin täna näpu rattaga sõbraks teha nii, et nüüd käsi sidemes ja pöidlal ilutseb suur verevalum vms.

..ja sinised kilesussid.

Andrus Kivirähki "Sinised kilesussid jalas" monoetendus Indrek Taalmaa esituses tõi igal juhul minu õhtusse naeru. Ootustest paremini näidelnud Taalmaa naerutas väikest hulka etendust vaatama tulnuid inimesi erinevate rollidega. Teemad keerlesid kõik raha ümber ja olid elust enesest võetud.
  Alates vanast vaesest vanaprouast kes oma lastele sõna otseses mõttes saepursust leiba küpsetas, lõpetades vana kentsaka papiga kes on põline lotomängija. Oodates võitu mille eest siis omale täiesti uus raamat osta.
  Kõik toimus lava peal, nii ka kostüümide vahetus ja grimm. Pausidel kõlasid teemadesse hästi sobituvad laulud.

Lõpp kokkuvõttes etendus oli väga hästi välja kukkunud. Näitleja suhtles vahel ka publikuga otsekui need tegelased oleksidki päriselt seal taidlemas. Parimad kehastused olid tüüpiline võlgades ja töötuses vaevlev ropu suuga eesti mees ja noor lodev, harimatu, hääletajast maailmarändurist nooruk. "Täiega äge äää."
Need suve-etendused on kohe ühed mõnusad asjad. Leia, mine, naudi!

Paradiis..

Hoolimata eelnevatest kohutavatest ilmadest on eilne ja tänane olnud täiesti talutav ja hakkaks nagu ilmet võtma kui välja arvata see tuul. Surfaritel pärnu lahe peal on aga see eest pidu.

Olles esimesel päeval läbi vihma ja tuule, vihmakiled seljas lehvimas, kihutanud ratastega läbi linna turule värske kraami järele, ei tundu enam miski ekstreemne. Hetkel herneid nosides on hea muiata ja meenutada.
Ja nagu kord ja kohus, kulus ka üks nendest vihmastest päevadest shoppamisele. Ja mina leidsin suve lõpuks omale sobivad plätad. Nagu ikka.

Ütleks nii, et täna on senini siin oldud ajast parim ilm. Mustad vihmast rasked rünk pilved on minema ujunud ja ilus selge taevas naeratab vastu. See eest, et randa minna (mis siis, et tuul on) sai käidud Pärnu tervise paradiisis. Nagu iga aastane traditsioon juba. Rahvast oli kuhjaga aga fun siiski. Aga steffani pizza sai esimest korda ära proovitud. Ei midagi erilist ausalt öeldes. Aga see on maitse asi. Võibolla oli asi mu valitud "supremes" mis oodatust halvem oli.

Aga sellega, et maailm väike on ja inimesed muutuvad, olen mina täiesti nõus. Järjekordselt mööda Pärnu tänavaid rattaga ringi tiirutades kohtasin mina oma endist klassiõde kellega pole pikalt suheldud. Mõlemal imestus suur aga positiivne. Numbrid vahetatud ja tiirutamine jätkus.

tuulest puhutud

merekarpide meri

uiui

lihtsalt ilus

silddd

Tsuhh tsuhh

Pärnu, hoia alt.. siit ma tulen! Ohhoo, nädalakene puhkust ka väljaspool kodulinna. Milline rõõm ja leevendus.
Ja siin kahe inimese kompud:

Positiivsed tulnukad

See feeling mis sa võid saada ühelt vabaõhukontserdilt headelt eesti muusikutelt on lihtsalt võimas. Vaiko Eplik ja Chalice oma kuradima heade sõnumitega. See lihtsalt tungib hinge ja tunne on selline nagu oleksid mõne keelatud aine laksu all. Hoolimata vihmast on rahvas kogunenud üksteise külje alla ja naudib mõnusat muusikat suitsusingi lõhnas. Isegi päike naeratab pilve tagant. Selliseid üritusi nagu see siin hetkel oleks rohkem vaja rahvale, olen meelt. Tallinna merepäevad 2012.

Ma olen täielikus muusikatransis.

tomorrow is another today, today is another tomorrow

Ärgata hommikul kella üheksast kohutava jäätise isuga ja siis märgata milline ilm seal väljas on, läheb jäätis hetkega meelest. Vahelduva eduga sajab päikest ja paistab vihma ja sekka ka veidi äikest. Uimaselt võileibu tehes küsid endalt kas tuleb jälle üks unine kodus magamise päev.
 Hiljem kõmpisin siiski poodi ja lubasin endale selle jäätise millest olin ammu unistanud. Aii, millised süümekad tulid peale seda. Veel materiali juurde olemasolevale päästerõngale. Aga ma lohutasin end sellega, et eks ma siis treenin selle võrra rohkem järgmine kord. Lootus jääb.
 Sõin oma eilseid ahjukartuleid milled ma ahju unustasin. Õnneks küll mitte nii, et ahi veel töötas, selle olin välja lülitanud. Aga kartulad maitsesid eile palju paremini kui täna. Olin need vist liiga üle maitsestanud. Viimasel ajal kasutan üldse neid maitseaineid igal pool. Teen omaloomingut tihti. Curry, teryaki ja soja kaste.. omnomnom! Aaah.. ja shusi, sellest ei ütleks ära praegu. Keegi viitsib tuua äkki?


Vaatan ja naeran siin "heeringas veenuse õlal" saate üle. Lihtsalt hämmastav milliseid pärleid eesti näitlejate seast leidub. Ja see kes neid šketse välja mõtleb, lihtsalt suurepärane. Ei ausalt, ma ei iroonitse. Kohe tuju teeb heaks. 

My kind of love

Miks see on alati nii, et kui õhtul pikali viskad ja magama jääda üritad siis ei saa, sest pea on paks ja mõtteid täis ja tahaks kõigest rääkida ja üles kirjutada? Ja siis kui tuled siia siis on tühi koht. Nagu peast pühitud. Nagu see virtuaalmaailm imeks sinu ja su mõtted endasse. Mnjah, ma vist olen maininud seda varemgi. Aga ma vean kihla, et kui ma nüüd tudile lähen kohe siis tulevad kõik asjad meelde, et millest kirjutada oleksin tahtnud.

Hetkel on elu igav olnud. Lasnamäe paneelide vahel on tegevust netu. Kahetsen otsust see suvi mitte tööle minna. Selle asemel, et aega surnuks lüüa oleksin võinud kellegi heaks tööd rabada ja selle eest veidike taskuraha saada. No aga ega see ka ju tore poleks olnud samas. Dilemma.
 Aga ma olen tänulik sellele ühele inimesele kes mu viimased paar õhtut on sellegipoolest muutnud toredaks ja meeldejäävaks. Kõnnime läbi lõputu raja, vööni kasvanud heina ning naer täidab vaikuse.

Ma värvisin oma juuksed, nüüd olen kirss. Ei, mulle väga meeldib mu uus imids. Sellest saaks justkui uut hinge ja vaheldust.

Tore on ärgata öösel 3 aeg üles sellepärast, et su kõrv jamab ja teeb kohutavat valu. Ja tuleb meelde, et valuvaigistit ka pole. Siis tuleb meelde ema õpetus, et kummeli kompress aitab (näiteks silmadele). Aga kuna seda kapist ei leidnud siis Liisu loogikaga sai tehtud piparmündi teed ja sellest siis kompressi. Ma tean, et see pani su muigama. Nii ka mind. Hiljem. Aga see üllatavalt aitas ja seda vaja oligi.

Kuulates neid uusi lemmikuid ja laupäevast sõitu lõunapoole ootama jäädes.

                                    

maasikadieet

MoiMoi üle pika aja! Soe suvi nüüd käes lõpuks kuid kui need pilvekesed ka veel eest saaks siis oleks super.
Põsed on maasikates pungil ja kõht oigab. Kuid parimad maasikad + hea muusika (It's A Man's World by Seal), mida paremat hetkel tahta.

Paar pääva tagasi sai saadetud hea sõber ära väkke. Ja lännu ta ongi.. aastaks (või vähem?). I will miss him. See-eest pidu oli vahva. Lõbus seltskond ja palju nalja. Kuigi mõningad küsimused jäid vaevama..

Kuulan siin praegu mõni tund tagasi ostetud plaati, Seal'i. Jah, ma käisin jälle shoppamas. Ei, tegelikult ma käisin kirbukal. Aunaste kirbuturul, seal staadionil.. ei mäletagi kohta õieti. Aga jah, rahvast jagus ja müüjaid oli ka kõvasti. Reklaam on aidanud. Ise napsasin sealt omale kaks plaati kaasa. Kunagi tahaks isegi minna müüma oma vana kraami mõnele sellisele. Kapid kila kola täis, nagu ikka onju.